Päikeseenergia ekspert: päikesepaneelide peamine eesmärk ei ole raha teenimine, vaid säästmine

Kõige kasumlikum on kogu ise toodetud energia kohapeal ise ära tarbida, tõdeb Enefiti päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht Mikk Tootsi.

Viimasel ajal on meedias ja tehnoloogiahuviliste sotsiaalmeediagruppides tekkinud mitmeid arutelusid päikesepaneelide tasuvuse teemal. Ühelt poolt väidetakse, et päikesepaneelid ei õigusta ennast enam ära, eriti kui elektrihinnad on ilusal suvepäeval mõnel tunnil lausa negatiivsed, ehk et elektritootja maksab peale, kui oma toodetud elektrit võrku müüb. Teisalt oleme näinud viimastel nädalatel kõrget elektri börsihinda, sest tuul ei puhu ja osade naabrite tootmisüksused on remondis.

Miinushinnad tootjale ja kõrge börsihind tarbijale ei saa eksisteerida samal ajal. Seega on oluline selgitada, kuidas toimib päikesepaneelidega energiatootmine, võrku müümine ja salvestamine ning millist väärtust isetootmine omanikule pakub. 

Hinnahüpe muutis tootjate tunnetust kasumlikkusest

2024. aasta alguse seisuga oli Elektrilevi võrgus kokku 20925 elektritootjat, millest 11 822 on mikrotootjad ehk kuni 15kW päikesepargid. Viimane suurem päikesepaneelide paigaldamise buum oli 2022. aastal, mil erakordselt kõrgete elektrihindade tõttu teenisid päikesepaneelide omanikud keskmiselt 200 eurot/MWh, kas siis võrku müües või võrgust tarbimata energia pealt säästes. Pärast seda on hind tulnud tagasi varasemate aastate tasemele (74 eurot/MWh), kuid turul tekkis tunne suurest hinna ja tasuvuse langusest.

Investeering päikesepaneelidesse on pikaajaline, sest nende eluiga on üle 25 aasta. Kogu selle aja vältel lukustab omanik olulise osa oma elektriarvetest ja säästab nii elektrikuludelt kogu aasta vältel. Suve jooksul toodetud elektrit, mida majapidamises kohe ära ei tarbita või salvestata, müüakse võrku ning teenitakse selle pealt lähtuvalt parasjagu kehtivast börsihinnast. Oluline on märkida, et võrku müüdud elektri eest ei pea eraklient tasuma ka võrgutasu, mis teeb üle jääva elektri müümise veelgi tasuvamaks. Lisaks ei pea erakliendid kuni 15 kW suuruse päikeseelektrijaama puhul võrku müüdud elektri eest tasuma tulumaksu, mis on täiendav rahaline eelis.

Eesmärk ei ole raha teenimine, vaid raha säästmine

Kõige kasumlikum on kogu ise toodetud energia kohapeal ise ära tarbida. Olenemata sellest, kui soodne on elektrihind, tuleb võrgust elektrit tarbides alati tasuda ka võrgutasu, aktsiisi, taastuvenergia tasu ja käibemaksu. Ainuüksi nende kulude pealt kokku hoides on võimalik saavutada suur kasumlikkus. Erinevalt elektrihinnast, mis kõigub üles-alla, on muud elektri tarbimise tasud olemuslikult stabiilsed, ent ajas pigem kasvavad. Näiteks on võrgutasu viimase viie aastaga tõusnud keskmiselt 7% aastas.

Täna saavad eramaja omanikud taotleda päikesepaneelide ja salvesti soetamiseks Kredexi toetust, mis tasuvusaega oluliselt lühendab. Toetuse taotlemine on tehtud päikeseenergialahenduste jaoks väga lihtsaks ning ka toetusmäär ise on ajalooliselt suur, arvestades projekti kogumaksumust.

Vaja on jälgida kaalutud keskmist elektrihinda

Olenenata aina suurenevatest võrgutasudest mõjutab investeeringu tasuvust nii võrku müümise kui ka kohapeal tarbitud energia puhul siiski ka elektrihind. Viimase nädalate uudistest võib lugeda, et päikesepaistelistel tundidel on elektrihind justkui alati nulli lähedane või isegi miinuses. Isetootmise tasuvusest objektiivse ülevaate saamiseks tuleks vaadata elektritootmise kaalutud keskmist hinda ehk elektri kaalutud keskmist hinda päikeseenergia tootlikkuse tundidel. Vaadates seda viimase kuue aasta lõikes, näeme et ka tänaste volatiilsete elektrihindade juures on kaalutud keskmine hind piisavalt kõrge, et kogu investeering oleks tasuvuse vaates jätkuvalt mõistlik.

Kaalutud keskmine elektrihind eramu päikesepargi tootlikkuse näitel. Kaalutud keskmine hind arvestab päikesepargi iga tunni tootlikkust ja sellele vastavaid kaalutud tunnihindasid.

Tasuvust suurendab salvesti lisamine

Päikesepaneelide tasuvust saab suurendada salvestuslahendusega. Kuigi salvesti rajamine nõuab lisainvesteeringut, võimaldab see majapidamisel üle jäävat elektrit salvestada ja kasutada ajal, mil elektrihind on kõrge, vältides seega müümist null- või miinushinnaga tundidel. Lisades salvestile ka targa ning automaatse juhtimise, võtab see arvesse energiaturu hindu ning vastava kliendi tunnipõhist tootmist ja tarbimist. Nii kiirendab omanik oluliselt kogu süsteemi tasuvusaega.

Salvestil on aga veel eeliseid. Ajal, mil päikesepark piisavalt omatarbeks elektrit ei tooda, valib salvesti kõige odavamad tunnid, mil võrgust elektrit salvestada ning kasutada seda hoone tarbeks kõrge börsihinnaga tundidel. Salvesti suurendab kodu toimepidevust ka elektrikatkestuste korral, tagades vajaliku elektritoite.

Igale kodule leidub sobiv lahendus

2022. kõrgete elektrihindade ning päikesepaneelide paigaldamise buumi ajal läksid mõned päikeseparkide rajajad hoogu. Lootes võita kõrgetelt elektrihindadelt suurt tulu, rajati nn põlluparke, mille eesmärk oli kogu toodetud elekter võrku müüa. Nüüd, kui päikeseenergia tootmist on Eestis juba üle 800 megavati, on elektri hind päikesetootlikkuse tundidel madalam ja suurte päikeseparkide tasuvusaeg pikenenud, kuivõrd neil puudub võimalus toodetud elektrit kohapeal tarbida.

Siit ka õppetund kõigile tulevastele päikesepaneelide paigaldajatele – iga kodu ja tarbimisprofiil on erinev, seega on oluline lasta eksperdil hinnata, milline lahendus on konkreetsele kodule kõige tasuvam. Näiteks on võimalik spetsiaalse kalkulaatori abil välja arvutada oma katuse päikesepotentsiaal ning sealt edasi suhelda eksperdiga, kes aitab sobivaima lahenduse leida.

Kuigi elektrihinnad kõiguvad, on päikesepaneelide tootmise tundide kaalutud keskmine hind piisavalt kõrge, et tagada investeeringu tasuvus. Salvestuslahenduste lisamine suurendab veelgi päikesepaneelide väärtust. Seetõttu on õiges mahus päikesepaneelide paigaldamine jätkuvalt mõistlik investeering, mis aitab vähendada elektriarveid ja suurendada energiakindlust.