Ekspert: Eesti kaitsetööstuse erakordne ajajärk. Ambitsioonikale sektorile annab tuult tiibadesse ülisuur fond
(25)
Kaitsetööstus elab erakordses ajajärgus, seda nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises kontekstis. Tööstusharu, mis Eestis tekkis vähem kui 15 aastat tagasi, teenib täna valdkonna üleselt kokku rohkem kui 300 miljonit eurot käivet aastas. Eesti Kaitsetööstus on rahvusvahelistele turgutele orienteeritud ning ambitsioonikas, mis sobib hästi kokku EL Kaitsefondi olemusega.
Euroopa Liit vajab globaalselt konkurentsivõimelist kaitsetööstust ning selle loomiseks tarka koostööd liikmesriikide kaitsevägede ja kaitsetööstuste vahel. EL Kaitsefond on selle kõige juures toetavaks instrumendiks, aidates luua sünergiat riikidevahelisele koostööle ning järgmise dekaadi Euroopa kaitsevõime kujundamisele. Eriliseks teeb kaitsefondi ka asjaolu, et selle loomise üks arhitekte on olnud Eesti.
EL Kaitsefond (EDF) ning selle eelprogrammid said alguse Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal 2017. aastal. Seega on Eesti edukas osalemine meie riigile auasi. Võttes arvesse Eesti kui algataja riigi seost EL Kaitsefondi loomesse ning aktiivset jalajälge EL Kaitsefondi kaasumisel ning üleüldiselt positiivset liikmesriigi kuvandit Euroopa Liidus, siis on kaasa löömine selles instrumendis suur vastutus ja võimalus. Me oleme riigina usaldusväärne koostööpartner, millel on kompetentne ning kiiresti arenev kaitsetööstus ning see on eeliseks heade tulemuste saavutamisel iga-aastastes EL Kaitsefondi tööprogrammides.
Euroopa kaitsetööstuse arendamisel on oluline, et tagatud oleks kaks seost: investeeringute jätkusuutlikkus ning kaitsetööstuse ja kaitseväe võimearenduste integratsioon. EL Kaitsefondi vaates on ideaalne trajektoor minimaalselt kaks projekti (esimene arendab välja kuni prototüübi ning teine tagab selle küpsusastme kuni sertifitseerimiseni) ning selle riikide koostöö formaat. Selles vaates on rahvusvahelistumise kontekstis olulisel kohal ka PESCO (struktureeritud koostöö raamistik), mille olemuseks on riikidevaheline koostöö ning võimearenduslik dialoog. Nii nagu ka EL Kaitsefondi puhul, on PESCO asutamisega seotud ka Eesti. Olles nii EL Kaitsefondi kui ka PESCO asutajariik, omame me nendes algatustes eksklusiivset tunnetust orienteerumiseks ning eelise edu saavutamiseks. Kahes kaitsealases Euroopa Liidu algatuses on võimalik suurendada riiklikku jalajälge ning soodustada üksteise mõistmist, mis on riikidevahelise kaitsevaldkonna arendamisel prioriteet number üks.
EL Kaitsefond on ülesehituslikult Euroopale omaselt bürokraatlik ning selle instrumendi mõju on laiem, kui peale vaadates tundub. Lisaks kaitsetööstusele investeeringute jagajana, EL tuleviku kaitsevõime arendajana ja rahvusvahelise koostöö süvendajana aitab see tõsta ka ühtselt meie kõigi turvatunnet. Järgnevalt annab artikkel ülevaate EL kaitsefondi olemusest, seostest Eestiga ning milline tulevik on ees ootamas.
Tööprogrammi olemus
EDF on programm, mis toetab EL-i kaitsealast teaduse- ja arendustegevuse edasiviimist, sidudes selleks kaitsetööstuse tehnoloogilise võimekuse riikide võimearendusvajadustega. Raameesmärgi ehk EL-i kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise kõrval on olulisel kohal riikide ülene koostöö ja kaitsealase ettevõtluse toetamine. Eriline tähelepanu on seejuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teadusasutustele võimaluste tagamine kaitsevaldkonna turule sisenemisel ja integratsiooni loomisel.
EDF on ellu kutsutud käesoleva EL-i eelarve perioodi 2021-2027 vahemikuks. Fondi eelarve kogumaht on ligikaudu 8 miljardit eurot, millest kolmandik on suunatud võimearenduse suunistega projektidele ning ülejäänud kaks kolmandikku teadusuuringu suunistega projektidele. Eelarvelisest mahust ca 5 miljardit eurot on Euroopa Liidu otsetoetused ning 3 miljardi euroga panustavad programmis osalevad EL-i liikmesriigid ja Norra kaasfinantseeringute toel.
Euroopa kaitsetööstusele suunatud fond komplekteeritakse aastaste tööprogrammide kaupa. Tööprogrammide loomisel on oluline tagada projektide elluviimiseks jätkusuutlikkus, mistõttu kombineeritakse paralleelselt tööprogrammile samal ajal ka mitmeaastast strateegilist vaadet. Projektid, mis moodustavad üheaastase tööprogrammi, omavad mõju ka mitmeaastasele planeerimisele, kuna neid viiakse ellu pikemas horisondis siis elluviimine toimub mitme faasiliselt jätkuprojektide toel. Iga jätkuprojekt vajab uut planeerimist ning tööprogrammi esitamist tulevikus. Mitmeaastane strateegiline vaade annab ülevaate kõikidest kategooriatest ning strateegilistest eesmärkidest, mida kategooriapõhiselt elluviimiseks projektis osalejatelt oodatakse. Seejuures on projektide arendamisel tööprogrammides oluline, et ajapikku ei tooks uued projektid kaasa duplikeerimist ning lõpp-lahenduse valmimine ei takerduks.
Kategooriate baasil, nii kuidas üles ehitatakse tööprogramm kui ka mitmeaastane strateegiline vaade sõnastatakse eesmärgid helikopteri vaates - kas oodatakse muutust poliitika suundades, tehnoloogilist süsteemiarendust või kontseptsioone, millises valdkonnas võiks konkreetne kategooria tulevikus mõju avaldada. Näiteks küberkategooria toob välja, et EL Kaitsefondi tegevusperioodi lõpuks on arendatud üleeuroopaline standard küberoperatsioonide haldamiseks ning intsidendi elutsükli juhtimiseks. Lisaks on arendatud edasi situatsiooniteadlikkust ning parandatud küberkaitse elemente küberfüüsilistes keskkondades. Sellele vastanduvalt keskenduvad lahingtegevus merel kategooria eesmärgid rohkem tootepõhise lõpptulemuse saavutamisele. Eesmärgid näevad ette 2027. aastaks ühise järgmise põlvkonna patrulllaeva väljaarendamist ning poolautonoomsete laevaplatvormide disainimist, mis omavad ka lahinguvalmiduse mooduleid. Kategooriate põhiselt võivadki eesmärgid olla seotud kas teenuste, kontseptsioonide või standardite ja konkreetse lõpplahenduste väljaarendamisega. Selliste üldisemate suunitluste alusel kujundatakse spetsiifilisemad projektitaotlused, mis alati baseeruvad tööprogrammi struktuuril.
Tööprogramm sisaldab keskselt 30 alateemat ja viit horisontaalset väljakutset. Põhikategooriad, mis sisaldavad alateemasid, on järgmised:
Meditsiiniline abi ning tuumaoht
Informatsiooni tehnoloogiad
Sensorid
Kübervaldkond
Kosmosevaldkond
Digilahenduste üleminek
Materjalid ja komponendid
Energia ja keskkond
Lahingtegevus õhus
Lahingtegevus maismaal
Kaitse ja liikuvus
Lahingtegevus merel
Lahingtegevus vee all
Matke ja õppused
Lisaks põhikategooriatele on esindatud ka kaks horisontaalset kategooriat:
Murrangulised tehnoloogiad
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud väljakutsed
Põhikategooriasse projektitaotluse esitamise minimaalseteks tingimusteks on vähemalt kolme riigi (EL Liikmesriigid + Norra seast) toetus ning samadest riikidest ettevõte/teadusasutuse esindatus konsortsiumis. Horisontaalsete kategooriate tingimused on mõnevõrra leebemad - kaasuma peab vähemalt kaks ettevõtet/teadusasutust kahest erinevast riigist. Lisaks minimaalsele rahvusvahelisele esindatuse kriteeriumile peavad projektitaotlused vastama ka iga kategooriapõhiselt mitmeaastases strateegilises ülevaates määratletud eesmärkidele ning sisaldama esialgset hinnangut eelarvele.
Kokku on tööprogrammi eelarve ligikaudu 1 miljard eurot. Eelarve on kombineeritud protsentuaalselt ning kõige suurema protsentuaalse (kuni 10% ühe tööprogrammi eelarvest) eelarvelise ulatusega on informatsiooni tehnoloogiad, kosmos ja lahingtegevus õhus, merel kui ka vee all. Horisontaalsete kategooriate eelarved võivad aasta põhiste tööprogrammide vaates varieeruda, kuid jäävad alati 4-8% suurusjärku eelarvest. Horisontaalsetes kategooriates, milleks on murrangulised tehnoloogiad ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud konkurss, jäävad EL toetuse summad kuni 10 miljoni euro suurusjärku projekti kohta.
EDFi elutsükkel on jõudnud poole peale ja sellega ühes on nii käesoleva aasta kui ka edaspidiste tööprogrammide osas muutumas nende sisu kujunemine. Kui senimaani sisaldas iga tööprogramm peamiselt uusi, ehk nö. esimesi projektitaotlusi ning jätkuprojektid olid pigem mitmeaastases strateegilises ülevaates kajastatud, siis nüüd iga järgneva tööprogrammiga (2025, 2026 ja 2027) hakkab see muutuma. Projektid, mis said rahastuse esimese kolme tööprogrammi koosseisus hakkavad järgmistes tööprogrammides taotlema jätkurahastust ideede lõpplahenduste väljaarendamisteks. Kuigi jätkuprojektide osakaal hakkab võtma oma osa uutest tööprogrammidest, siis oluline on tagada ruum endiselt ka täiesti uutele projektidele. Samadel ajenditel kasvab ajas ka konkurents idee konkureerimisel tööprogrammidesse, suurendades vajadust paindlikkuse ning heade läbirääkimiste järele osalevate liikmesriikide vahel, et ambitsioonid täitmata ei jääks. Iga-aastased EL Kaitsefondi tööprogrammid on seega peegeldused kaitsealase julgeoleku vajadustest, mida on vaja täna arendada, et Euroopa kaitsevõimekus ning kaitsetööstus oleksid globaalselt konkurentsivõimelised.
EL Kaitsefond ja Eesti
Eesti eesmärgid ning osalemine EL Kaitsefondis riigina ning Eesti tööstuse jaoks taotlusvoorude koordinaatorina kannab endas kahte eesmärki: (1) võimearenduse prioriteetidest tulenevate vajaduste edasiarendamine ning (2) kaitsetöötuse ekspordipotentsiaali tugevdamine. Võimearenduse prioriteetide arendamise seisukohalt on lähenemisi kaks: juhtprojekti väljapakkumine tööprogrammi ning Eesti tööstuse/teadusasutuste osalusega rahvusvaheliste projektide toetamine, mille idee on Eesti võimearenduse arendamise seisukohalt oluline.
Tulemuste poolest on Eesti olnud senimaani edukas, saavutades eesmärgid nii võimearenduse prioriteetide edasiarendamise kui ka kaitsetööstuse arendamise perspektiivis. Eesti edukad tulemused hakkasid seejuures juba ennem EL Kaitsefondi algust, eelprogrammi Euroopa Kaitsetööstuse Arendamise Programm raames, mil esimese juhtprojektina sai rahastuse 30 mln€ 2019. aastal Integrated Modular Unmanned Ground Systems. EL Kaitsefondi esimese kolme tööprogrammi tulemuste valguses on Eesti esitanud alati vähemalt ühe riikliku projektitaotluse võimearenduse vajadusi silmas pidades ning sellele ka EL rahastuse saanud. Esimesest taotlusvoorust, ehk 2021a tööprogrammist sai 10 mln€ rahastuse ’kaitse ja liikuvus’ kategoorias projekt nimega Secure Digital Military Mobility System5. Teisest taotlusvoorust ehk 2022a tööprogrammist sai 65 mln€ rahastuse ’lahingtegevus merel’ kategoorias projekt nimega Medium-size Semi-Autonomous Surface Vessel ning kolmandast taotlusvoorust ehk 2023a tööprogrammist sai 26 mln€ rahastuse ’kübervaldkond’ kategoorias projekt nimega Artificial Intelligence Deployable Agent7. Kaitsetööstuse osalemine on olnud samuti aktiivne ning ootusi ületav, kolme esimese taotlusvooruga on Eesti kaitsetööstusettevõtete ja/või teadusasutuse osalusega saanud rahastuse üle kolmekümne projekti, millest EL rahastus rohkem kui 50 mln€.
Euroopa Kaitsefondi keskseks eesmärgiks on Euroopa kaitsetööstuse ja tehnoloogilise võimekuse tugevdamine, innovatsioon ja konkurentsivõime ning piiriülene koostöö. Selles valguses on EL Kaitsefondis edukas osalemine Eestile väga oluline. Kasutegur, mida instrument pakub, hakkab pihta palju varem kui tööprogrammist saadud positiivne otsus on antud projektitaotlusele või valminud lõpplahendusele. Võimearenduse vaates tekib see juba liikmesriikide situatsiooniteadlikkuse ja võimalike tulevikusuunitlustega aruteludest ning tööstusel on võimalik tänu heale koostööle EDF-i rahvusvahelises konsortsiumis laiendada seda edasi ka projekti väliselt.
Kõikide nende eesmärkide täitmist ja võimaluste taasloomist saab hakata teostama 2024. aasta tööprogrammi raames, mille taotlusvoor avati 20. juunil ning kestab 5. novembrini. Selle perioodi sees on võimalik ettevõtetel ja teadusasutustel esitada enda taotlus ka Kaitseministeeriumile Eesti riigi toetuse taotlemiseks, kas toetuskirja või tahtekirja toel. Kaitseministeeriumilt toetuskirja või tahtekirja taotlemist saab hakata taotlema pärast taotlusvooru avamist Euroopa Komisoni poolt alates 20ndast juunist. Täpsem info on aegsasti kättesaadav Kaitseministeeriumi EL Kaitsefondi teemalehel.
EL Kaitsefondi tulevik
EL Kaitsefond on olnud töös peaaegu poole selle ettenähtud elutsüklist, mis tähendab, et programmi esimestes voorudes rahastuse saanud projektid hakkavad varsti lõppema ning tekivad esimesed reaalsed kogemused instrumendi ellukutsumise eesmärkide täitmisest. Koos kogemuste omandamisega muutub ka fookus, millised saavad olema järgmise kolme aasta (2025, 2026 ja 2027) tööprogrammid. Tööprogramm hakkab järjest enam sisaldama jätkuprojekte ning uusi taotlusi paralleelselt, aidates kokkuvõttes kaasa kõrgema tehnoloogise valmidusega lõpplahenduste loomisele.
Paralleelselt EL Kaitsefondi kogemuste omandamise ja lõpplahenduste valmimisega on muutuses ka julgeolekukeskkond Euroopas ning kaitsetööstus sellega ühes. Tänaseks oleme jõudnud teadmiseni, et elame kaitsetööstuse ajastul ning selle arendamise prioriteetsus on riikide vaates kasvuteel. Tänane keskkond soosib ka EL Kaitsefondi ja sellega seotud instrumentide jätku loomist ka järgmises Euroopa Liidu eelarve tsüklis, kuid sellele saab soodustavalt kaasa aidata EL Kaitsefondi tööprogrammide toel saavutatud tulemused.
EL Kaitsefondi edukus sõltub osalevate liikmesriikide panustamisest, kaitsetööstuse aktiivsest osavõtust, ambitsioonikatest võimearendusideedest ning heas koostöös projektide elluviimisest ning tulemuste saavutamisest. EL Kaitsefondi järjepideva edukuse aitab tagada võimearenduseprintsiipe ja tehnoloogia arendamise innovaatilisi ideid arvestades tasakaalukat tööprogrammi pakkudes ning head konkurentsipõhist taotlemist EL rahastuse taotledes kaitsetööstusettevõtete ja teadusasutuste poolt tagades. Kokkuvõtvalt, peagi hakkab uus taotlusvoor, mis avab võimalused uute edulugude saavutamiseks kõikidele huvitundjatele.
