„Ühelt poolt on kaks aastat kestnud majanduslangus mõjutanud ettevõtete üldist kindlustunnet ja investeerimisjulgust negatiivselt, ent objektiivsed näitajad nagu ettevõtete koondkasumlikkus ja likviidsus on sel ajal püsinud kasvus,“ sõnas Jalakas. Samuti näitab juhi sõnul ettevõtete võrdlemisi head toimetulekut nende maksekäitumine ehk maksepuhkuste taotluste arvu ja ületähtaegsete laenumaksete mahu madalad näitajad.

Samas rõhutab ekspert, et sektorite lõikes on erisusi ning kasumikasv ei jaotu ühtlaselt. „Raskem on täna tööstusettevõtetel, kuna eksportnõudlus Skandinaavias on peamiselt just ehitus- ja kinnisvarasektoris oluliselt vähenenud,“ ütleb ta. Seevastu on teenusesektori seis eksportturgudel püsinud Jalaka sõnul heal tasemel.

Konkurents välisriikide äridega

Jalaka sõnul on olulisel kohal riskijuhtimine ja kestlikkuse teemad. Eesti majanduse ja ettevõtjate pikaajalist edu mõjutab teisisõnu see, kuidas suudetakse tagada konkurentsieelis võrreldes teiste riikide äridega. Ent selle juures saab väga oluliseks just keskkonnamõju aspekt. „Juba täna on rahvusvahelised börsiettevõtted kohustatud mõõtma ja raporteerima oma CO2 jalajälge, sealhulgas tarneahelaga seotud CO2 emissiooni. Kui mõni Eesti ettevõte on rahvusvahelise ettevõtte tarneahelas, siis Eesti ettevõtte võrdlemisi väike keskkonnajalajälg võib anda vajaliku eelise teiste rahvusvaheliste konkurentide ees,“ sõnab ta.

Kokkuvõtteks ütleb Jalakas, et vaadates meie demograafiat, tööjõukulude kasvu ja geograafilist asukohta, mis kõik on meie konkurentsivõimet viimasel ajal pärssinud. „Arvan, et ettevõtjad, riik ja finantssektor peavad ühiselt panustama, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti majanduse eduloo jätkumine“.