Börsifirmad peavad juhtkonna valimisel hakkama arvestama soolise tasakaaluga

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga valminud seadusemuudatused, mille eesmärgiks on edendada soolist tasakaalu suurte börsifirmade juhtkondades. Lisaks reguleeritakse soolise tasakaalu saavutamist riigi äriühingutes.

Eelnõuga võetakse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt börsiettevõtte üldkoosolek peab soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist: vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost.

Esimese eesmärgi täitmiseks peaks näiteks viieliikmelises nõukogus olema kaks alaesindatud soost isikut, teise eesmärgi täitmiseks nõukogus ja juhatuses, kus on kokku näiteks üheksa liiget, peaks neist kolm olema alaesindatud soost. Valitud eesmärk tuleb täita 2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittesaavutamine endaga sanktsioone kaasa ei too.

Muudatus nõukogu või juhatuse tasemel peab toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate liikmete ametiaeg. Kui börsifirmad mainitud tähtajaks eesmärki ei täida, tuleb neil rakendada läbipaistvaid värbamispoliitikaid ja mitme võrdse kandidaadi puhul eelistada alaesindatud soost inimest. Tegemist on Eestis esmakordse positiivse erimeetmega soolise tasakaalu saavutamiseks.

„Mitmekesisusest juhtimises on ettevõtetel ainult võita. Uuringud näitavad, et ettevõtted saavad sooliselt tasakaalus juhtkondadest kasu, sest neil on tänu mitmekülgsematele vaadetele parem võimekus hinnata tarbijate huve ja nõudlust,“ selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

„Ettevõtted, kus juhtkonnas on nii naisi kui mehi, lähenevad probleemide lahendamisele laiapõhjalisemalt ja mitmekesisematest vaatenurkadest, mistõttu on uuringute põhjal need ettevõtted innovaatilisemad, muutustega paremini kohanevad ja konkurentsivõimelisemad. Planeeritavatel muudatustel on lisaks puudutatud organisatsioonidele ka laiem mõju ühiskonnas tervikuna. Naiste senisest suurem osalus tippjuhtimises võib kaasa aidata ka seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemisele,“ ütles Ulla Saar.

Börsifirmad peavad avaldama teabe oma juhtkonna soolise koosseisu kohta oma veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma kodulehel.

Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtete juhatustes üks Euroopa Liidu madalamaid. Esindatus korporatiivfirmade tipus on olnud stabiilselt madal, eristudes sellega teistest riikidest, kus see on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud.

Euroopa Komisjoni hinnangul on eduka juhtimise jaoks suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid esindatud nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu.

Euroopa Liidu direktiiv 2022/2381 fookuses on soolise tasakaalu parandamine börsifirmade juhtorganites just seetõttu, et suuremad börsiettevõtted omavad suurt majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning neil on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele organisatsioonidele.

Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12.

Eelnimetatud meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. Komisjon viib enne seda läbi hindamise, kuidas sooline esindatus muutunud on ja kas oleks vaja jätkata täiendavate meetmetega.

Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga, kus on seatud eesmärgiks saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60 protsendi.

„Nimetamiskomitee lähtub uute nõukogu liikmete valikul alati iga kandidaadi oskustest, pädevusest ja ametialasest suutlikkusest. Kui aga lõpuks jääb sõelale mitu samaväärset kandidaati, kellest üks on alaesindatud soost, siis tuleb eelistada teda – see põhimõte jõuab nüüd ka seadusesse,“ selgitas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.