Audit kinnitab: RMK on rikkunud seadust, müües puitu alla turuhinna

Riigimetsa Majandmise Keskus (RMK) nõustub riigikontrolli auditi soovitustega muuta kestvuslepingute sõlmimise protsessi läbipaistvamaks, kuid on seisukohal, et kestvuslepingutel on Eesti puiduturul oma koht ja kestvuslepingud pole riigile kahju toonud.

Riigikontroll märgib neljapäeval avaldatud auditis, et tõenäoliselt ei taga kestvuslepingute läbirääkimiste ega hinna kokkuleppimise reeglistik metsamaterjali eest alati turuhinna saamist. RMK seevastu ei nõustu riigikontrolli seisukohaga, et kestvuslepingute hinnad ei pruugi olla vastavuses turuhinnaga.

RMK müüs kestvuslepingutega puitu kuni 30 protsenti madalama hinnaga avaliku enampakkumise hindadest, selgus riigikontrolli analüüsist 2017.–2022. aasta baasil.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas, et kõik ettevõtted ostavad RMK-lt puitu turuhinnaga. Kestvuslepingu kliendid moodustavad pea 90% Eestis tegutsevatest puiduväärindajatest. RMK küsib kolm korda aastas ligi 100 kestvuslepingu kliendilt kirjalikud pakkumised, mille võrdlemisel kujuneb ettevõtete konkurentsis turuhind. Puitu müüakse kestvuslepingute protsessis etapiviisiliselt ning igas voorus müüakse puit kõrgeima pakutud hinnaga.

Metsamaterjali müük on RMK jaoks olnud kogu 25 aasta jooksul alati kasumlik. Kasumit on suudetud teenida ka vähese nõudluse või madala turuhinna korral.

Praeguseks on süsteemi oluliselt muudetud

Riigikontrolli auditi fookuses oli kitsalt puidumüügi kestvuslepingute protsess perioodil 2017-2022, aga RMK on juba viimase pooleteise aasta jooksul kestvuslepingute süsteemi oluliselt muutnud.

„Puidumüük on üks RMK põhiprotsessidest ja RMK peamine tuluallikas. Müügiprotsess peab olema korras, arusaadav ning läbipaistev kõigile. Otsustasime käesolevast aastast lepingud avalikustada ja lõpetada puidumüük vahendajatele. Kestvuslepinguga saavad RMK-lt puitu osta vaid need ettevõtted, kes väärindavad puitu Eestis, ja eelistame neid, kes toodavad pika kestvuseaga tooteid. Seda kõike selleks, et riigimetsast varutud puidu töötlemisest sünniks riigile laiemalt rohkem kasu,“ loetles Marran.

Riigikontrolli auditis jääb tähelepanuta kestvuslepingute mõju puidutöötlemise investeeringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvule ja regionaalarengule. RMK on aga alati ka puidumüügi süsteemi laiemat majanduslikku mõju fookuses hoidnud.

Marran märkis, et RMK on läbi aastakümnete pidevalt täiustanud kestvuslepingute sõlmimise protsessi ning seda tehakse lähtuvalt riigikontrolli soovitustest edaspidi veelgi.

„Sel aastal käivitasime avaliku protsessi leidmaks ettevõtjaid, kes soovivad arendada Eestis kohapeal puidu keemilist väärindamist. See on kooskõlas riigikontrolli sooviga muuta protsess kõrvaltvaatajatele läbipaistvamaks ja arusaadavamaks,“ lisas Marran.

Lähtuvalt riigikontrolli ettepanekutest koostab RMK 2025. aasta juuliks analüüsi kestvuslepingute elektroonilise pakkumise keskkonna ehitamiseks. Digitaalsete lahenduste juurutamise käigus uuendatakse ka toimingute dokumenteerimisega seonduv. Lisaks sellele analüüsitakse võimalusi kestvuslepingute protsessi tingimuste muutmiseks.