HUGO.legal poole pöördus klient, kel oli mure seonduvalt oma isa pärandiga. Nimelt varjas kliendi sõnul pärandaja abikaasa tahtlikult sugulaste ja tuttavate ees tema pärandaja surma ning jättis sellest teatamata. Klient sai oma isa surmast teada juhuslikult kolmanda isiku kaudu ning proovis seejärel võtta ühendust pärandaja abikaasaga, kes aga suhtlemisest keeldus.

„Kui klient sai teada pärandi avanemisest, siis pöördus ta oma küsimustega notari poole,“ selgitab HUGO.legal jurist Vadim Vilde. „Notar teatas, et testamenti, pärimislepingut ega kodust testamenti pole tehtud ning algatas pärija taotlusel pärimismenetluse. Seadusjärgseteks pärijateks olid üleelanud abikaasa ja kaks last, sealhulgas meie klient.“

Notar viis läbi pärimismenetluse ning teavitas klienti pärijate ringi tuvastamisest ning valmisolekust pärimistunnistus väljastada. Seejärel lepitigi kokku aeg pärimistunnistuse saamiseks. Üllatuslikult esitas pärandaja abikaasa viimasel hetkel väidetavalt pärandaja poolt käsitsi kirjutatud koduse testamendi, mis oli koostatud kolm päeva enne pärandaja surma. Abikaasa põhjendas testamendi hilist esitamist oma haigusega ning väitis, et ei teadnud testamendi olemasolust kuni mõni päev tagasi, mil ta hakkas otsima maja ostmise dokumente.

Kliendi hinnangul viitasid kõik asjaolud - pärandaja surma kohta info varjamine ja testamendi hiline esitamine - sellele, et kodune testament oli võltsitud ega olnud kirjutatud pärandaja poolt ega tema eluajal.

„Koheselt vaidlustasime kohtus testamendi ning taotlesime hagi tagamise abinõuna pärimisasjas pärismistunnistuse tõestamise ja väljaandmise peatamist,“ selgitab Vadim Vilde. „Kohus taotluse ka rahuldas ja otsustas pärimistunnistuse väljastamise peatada kuni vaidluse lahendamiseni kohtus.“

Kohtus taotlesime käekirjaekspertiisi läbiviimist, mille tulemus kinnitas, et testamendil olev käsikirjaline tekst pole pärandaja kirjutatud. Abikaasa nõustus eksperdi järeldustega, mille tulemusena klient vaidluse ka võitis ja sai oma pärandi osa. Üleelanud abikaasa pidi maksma kinni kõik kohtukulud, mis ulatusid ligi 3000 euroni. See õpetlik lugu näitab, et valega ei maksa minna pärandaja vara taga ajama.