Läbi vaeva ja raskuste. 20 aastat tühjana seisnud endise saapavabriku ruumides õitseb nüüd baarikultuur

Supilinna nurgast Emajõe juurest leiab päeval kogukonnakohviku Käkk, mis õhtul muutub melurikkaks baariks Mülä. Nüüdseks on Käkist kujunenud armastatud kohvik ja Müläst kogukonnabaar, mis vajaduse korral võõrustavad 450 geoloogi või Tartu laulupeo järelpeolisi koos puhkpilliorkestriga.

Kohviku ja baari perenaine on Maarja Maatee, kes oli Käki perenaine ja eestvedaja juba siis, kui Mülä ja Käkk veel Naiivi all olid. Juba eelmise omaniku käe all üritati Naiivi ja Mülä/Käkki üksteisest eraldada. Selle aasta kevadest saadik pole Naiiv ja Käkk enam seotud. Kui Emajõe laeval peetud Naiiv on nüüdseks suletud, siis Mülä ja Käkk peavad vastu.

Maarja on Käkile ja Müläle seadnud sihi saada kogukonnabaariks ja -kohvikuks, kuhu saab lastega tulla ning kus kultuurielamusi kogeda. Kui varem oli Mülä lahti kella neljani öösel, siis nüüd suletakse baar kell üks. Leiti, et Tartu ei vaja veel ühte nii kaua lahti olevat baari. Sedasi loodetakse parandada Eesti alkoholikultuuri. Mülä ja Käkk on kujunenud üheks kultuuri keskpunktiks. Maarja loodab luua kohvik-baarist koha, kuhu saab tulla nii vanaema kui ka lastega kultuuri ja sööki-jooki nautima. „Väga tore oleks, kui Eesti alkoholikultuur ei oleks selline, et alkohol on midagi, mida lapsed ei tohi näha, ning vanemad joovad ennast pärast laste magama minekut täis.“ Maarja näebki Mülä kui kohta, kuhu tullakse õhtul kas või laste ja vanaemaga kultuuri nautima ning naabritega vestlema.

AjalooliSE kohA pagas

Mülä ja Käkk tegutsevad kunagises saapavabrikus. Peale saabaste on majas tehtud ka sangari särke ja teksasid ning palju muud. Maja on muinsuskaitse all ning omal volil ei saa isegi pilti seinale panna, märgib Maarja. Vana majaga tuleb kaasa ka muid probleeme. „Maja seisis üle 20 aasta kasutamata ja algus polnud lihtne. Vanad elektri- ja veesüsteemid ning aastate jooksul kogunenud rõskus vajasid palju tööd ja tegelemist. Oleme hallitust tõrjunud ja elektrisüsteeme nüüdisajastanud, aga vana maja rõõmud: üllatusi ja avastusi tuleb ikka.“

„Maja seisis üle 20 aasta kasutamata ja algus polnud lihtne.“

Hallituse asemel on nüüd külalisteks kass ja koer. Mõnikord võib Müläs ja Käkis näha ühe kliendi kassi, kes ise ilma peremeheta inimestel külas käib. Samuti on sage külaline Maarja koer Bimbo. Maarja jutustab naeratades, kuidas ta niisama muuseas tegi oma koera sünnipäevaks Facebooki ürituse. Koera sünnipäeva tuli tähistama üllatavalt palju inimesi. Talle kingiti mänguasju, kalleid konserve ja eraldi Kalamajast toodud käsitöö-koeraküpsiseid. Bimbo on tõeline kogukonna hing!

Hoiatus! Saapavabrikus vohab kultuur

Maarja rõõmustab, et kohvik-baari kollektiivis on väga palju entusiastlikke inimesi, kellel on ohtralt lahedaid ideid, mida üksteise järel ellu kutsutakse. Näiteks on nad korraldanud Kreeka ja Hispaania teemaõhtuid, kus mängitakse vastava maa muusikat ning selle riigi suupisteid ja jooke. Maarja räägib, et üks töötaja tuli mõttele ilusa ilma korral saapavabriku aias suured lauad üksteise järel ritta seada ja korraldada suurem suure pere stiilis õhtusöök. Külalised pannakse istuma nii, kuis juhtub, ning sedasi sunnitakse inimesed võõrastega rääkima ja üksteisega tutvuma.

Praegu on siseruumis fotonäitus, mille on samuti koostanud üks kohvikutöötaja. Maarja sõnul on seal alati mõni väljapanek.

Kui Maarjalt küsida, mis on tema rõõmsaim Käki ja Müläga seotud mälestus, siis tema sõnul on see vaieldamatult Tartu 2024 raames peetud Tartu laulupeo järelpidu. Maarja kirjeldab õhinal, kuidas aeda mahutati Tartu ülikooli akadeemiline puhkpilliorkester Popsid ning aias ja ka aia taga kujunes välja justkui uus laulupidu. „Kell üks öösel laulis koor Emajõe ääres „Põhjamaad“ ning tantsijad samal ajal tantsisid kaasa!“ Laulupeolised olid Maarja sõnul üllatavalt korralikud ja viisakad. Kuigi inimesi oli aias neli korda rohkem, kui võinuks tulla, ei jäänud neist mingit laga maha. „Isegi pitsakarbid volditi ilusti kokku ja visati ära,“ räägib Maarja. „Ainult naeratavad näod ja null ebameeldivat probleemi,“ lisab Maarja lõpetuseks.

„Ainult naeratavad näod ja null ebameeldivat probleemi.“

Sel nädalal võõrustab Maarja geolooge, kes on Tartus konverentsil. Maarja ütleb naerdes, et ta oli geoloogid vahepeal täiesti unustanud, ning kui ta küsis, kui palju neid siis Tartusse tuleb, vastati talle: „450“! Maarja lubab ka geoloogid ilusti Mülässe ja Käkki ära mahutada, selgitades, et Mülä ja Käkk ei ole ainus koht, kuhu geoloogidel Tartus minna soovitatakse.

Kõrvitsakukkel kui staar

Peale baari on saapavabrikusse tekkinud korralik pagaritöökoda. Ise tehakse kohvik Käki jaoks soolaseid ja magusaid saiu. Samuti saab Käkist pidupäevaks kringlit tellida. Kõik retseptid on kas Maarja omad või töötajate välja arendatud. Maarja sõnul on Käki menukaim roog kõrvitsakukkel, mis klientidele väga meeldib. Maarja tunnistab, et ta on rohkem soolaste saiade tegija. Magus teda eriti ei inspireeri. Seega on enamik soolaseid küpsetisi tema leiutatud ning magusad teiste Käki küpsetajate teosed. Näiteks on Maarja loodud kana tikka masala kukkel, mis ühendab idamaise roa head küljed. Lisaks tõstab Maarja saialetti vaadates esile vürtsika kapsapiruka, mis pidavat meenutama rohkem kevadrulli kui tuttavat vanaema kapsapirukat. Kapsapirukaga peab olema ettevaatlik, sest see olevat Maarja vanaemale liiga vürtsikas.