Värskelt avaldatud erakondade majandusaruanded näitavad selgelt, kuivõrd tsükliline on poliitiliste organisatsioonide elujärg. Parlamendi valimistel pannakse kõik mängu, et võimalikult palju kohti võita. Isegi, kui see tähendab, et pärast tuleb valimiskampaania käigus tehtud kulutusi klattida laenuga. Selle tee pidi eelmisel aastalgi mõni Eesti erakond ette võtma.

Kui 2022. aasta lõpuks olid kõik suuremad erakonnad oma rahaasjadega mäel - vaid hiljuti tegevust alustanud Parempoolsete erakond pidi deklareerima natuke üle 130 000 eurot miinust -, siis aasta hiljem oli olukord vastupidine. Vaid Parempoolsed olid oma rahaasjades plusspoole, kõikidel teistel tuli aasta lõpetada miinusega. Iseäranis suur oli see summa suurima liikmeskonnaga erakondadel: Keskerakonnal ja Reformierakonnal.