NSK peadvokaat Nathalie Ghiorzi Elias sõnas pressiteate vahendusel, et esitatud süüdistus on kõige ulatuslikum rahapesuvastase seaduse rikkumine Taanis. „Meie hinnangul rikkus Nordea oma kohustusi mitu korda. Selle tulemusel voolas pangast läbi 26 miljardit Taani krooni (u 3,5 miljardit eurot – toim) musta raha,“ ütles Elias.

Taani võimud uurisid juhtumit palju aastaid. Taani finantsinspektsioon teavitas neid võimalikust rikkumisest juba 2016. aastal.

2019. aastal oli erikuritegude teenistus valmis Nordea süüdistuse kohtusse viima, kuid siis tuli finantsinspektsioonilt uut teavet. Väidetavalt ei kontrollinud panga Vesterporti filiaal Venemaa suurklientide tehinguid piisavalt põhjalikult. Seeläbi pikenes ka esialgne uurimine.

Praegu ei ole veel teada, millal kohus asja lahendama asub.

Nordea: see on vana juhtum

Nordea pank teatas pressiteate vahendusel, et nad tunnistavad eksimusi ning rahapesu vastu võitlemise reeglid olidki kümme ja rohkem aastat tagasi neil võrdlemisi nõrgad. Tänaseks on reegleid aga tõhustatud. „Oleme valmis trahvi maksma, kuid see on vana juhtum,“ sõnas panga õigusjuht Anders Holkmann Olsen.

Nordea juhtum pole Taanis esimene selline. 2022. aasta detsembris tunnistas Danske Bank end pangapettuses süüdi ja nõustus Eestile, Taanile ja Ameerika Ühendriikidele tasuma kaks miljardit eurot. Eesti sai sellest 50 miljonit eurot.