SEB uuring: tööandjapension on Eestis vähe levinud

SEB korraldatud uuringust selgus, et tööandjapension on Eestis vähe levinud ning elanike teadlikkus on selle kohta madal. Vaid 8% kolmandasse sambasse koguvate Eesti elanike tööandjad pakuvad tööandjapensionit ning kõigest 16% eestimaalastest teab, mis see täpselt on.

Uuringust selgus, et pisut üle veerandi (27%) Eesti elanikest kogub pensionit kolmandasse sambasse. Kõige agaramad on seejuures 30-39-aastased, kellest enam kui kolmandik teeb sinna regulaarseid sissemakseid. Lisaks selgus, et 18-29-aastaste hulgas on täiendav kogumispension populaarsem kui 50-59-aastaste ja 60-74-aastaste seas.

SEB juhatuse esimees Allan Pariku sõnul on kolmas sammas on üks lihtsamaid viise pensionipõlve kindlustamiseks. „Kuigi alates 2020 aastast on kolmandasse sambasse koguvate eestimaalaste osakaal tasapisi suurenenud, näitavad uuringu tulemused, et valdav enamus seda siiski ei tee. Samas on nooremates vanuserühmades täiendav kogumispension rohkem levinud. Sellist trendi toetab kindlasti asjaolu, et finantskirjaoskusest, säästmisest ja tuleviku kindlustamisest on viimastel aastatel üha rohkem räägitud, seda nii sotsiaal- kui traditsioonilise meedia vahendusel,“ selgitas Parik.

Kuigi tööandjatel on võimalus panustada oma töötajate tulevikku ning pakkuda tööandjapensionit, kinnitavad uuringu tulemused, et see on Eestis vähe levinud – tööandjapensionit pakub kõigest 8% kolmandasse sambasse koguvate eestimaalaste tööandjatest. Küll aga sooviks kolmandik täiendavasse kogumispensionisse panustajatest, et tööandja seda teeks. Nimelt leiab lausa 40% vastanutest, et tööandjapensioni pakkumine teeks tööandja atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.

„Paljude töötajate hinnangul annaks tööandjapensioni pakkumine kindluse ja usalduse pensionisüsteemi vastu. Olulisuselt kolmanda ja neljanda põhjusena tõid vastajad välja, et tööandjapension motiveeriks neid tulevikus ka ise rohkem säästma ning muudaks endid tööandjale lojaalsemaks. Seega saab väita, et tööandjapensioni pakkumine tooks kasu nii tööandjale, töötajatele kui ka riigile laiemalt,“ nentis Parik.

Teadlikkus tööandjapensioni kohta on madal

Samas selgus uuringust, et vähesed Eesti elanikud teavad, mis tööandjapension täpselt on. Üle poole uuringus osalenutest arvas, et tegu on osaga sotsiaalmaksust, mida tööandja töötaja pensioniks maksab, ja pea 30% tunnistas kohe, et ei tea õiget vastust. Vaid 16% vastanutest on kursis, et tööandjapension on tööandja panus töötaja kolmandasse pensionisambasse.

„Eestimaalaste teadlikkus tööandjapensioni kohta on väga madal tõenäoliselt seetõttu, et see ei ole tööandjate seas lisahüvena niivõrd levinud. Arvamus, et tööandjapension on seotud sotsiaalmaksuga näitab, et teemast tuleb rohkem rääkida. Ühest küljest inimeste teadlikkuse tõstmise eesmärgil, kuid teisalt ka seepärast, et töötajad oskaksid seda tööandjatelt küsida,“ rääkis Parik.

Töötajad ootavad tööandjalt eelkõige tervisekindlustust

Muuhulgas ilmnes uuringust, et lisahüvena ootavad töötajad oma tööandjalt enim tervisekindlustust – selle seadis esikohale pea pool vastanutest, kes käivad tööl. Eriti oluliseks pidasid tervisekindlustust vene keelt kõnelevad inimesed, kellest 64% seadsid selle kõige olulisemaks tööandjalt saadavaks lisahüveks, samas kui eesti keelt kõnelevatest inimestest hindasid tervisekindlustuse esikohale alla poole vastanutest. Seejuures ilmnes, et tervisehüvitist peavad naised meestest ülekaalukalt olulisemaks – seda vastavalt 60% ja 38%.

Teiseks kõige olulisemaks tööandjalt saadavaks soodustuseks on auto-, transpordi-, bussi- või telefonikompensatsioon. Olulisuselt kolmandaks hindasid uuringus osalejad täiendavat rahalist panust töötaja pensionikogumisse, ning neljandaks elukindlustuslepingu sõlmimise võimalust. Vähemtähtsaks peetakse aga sporditoetust, mille seadis esmatähtsaks vaid 16% vastanutest.

SEB korraldatud uuring toimus juunis 2024. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74.