Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus mai lõpuks 1,7%ni SKPst

Mai lõpuks ulatus eelarvepuudujääk 659 miljoni euroni (1,7 protsenti aastasest oodatavast SKPst). Võrreldes eelmise aasta algusega oli puudujääk 252 miljoni euro võrra suurem kõigi valitsussektori tasandite nõrgema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk suurenes mai lõpuks 701 miljoni euroni peamiselt kaitsekulude ning sotsiaaltoetuste kasvu tõttu. Aasta varasema perioodiga võrreldes oli puudujääk 115 miljoni euro võrra suurem. Mais aeglustus maksutulude kasv peamiselt aktsiiside vähemlaekumise tõttu, kuna tõusnud aktsiisimäärade järgselt realiseeriti varem soetatud varusid. Kokku on makse tasutud siiski eelarves kavandatust enam, peamiselt tänu füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksule.

Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla nii omanikutulu kui ka CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemisele. Eelneva aastaga võrreldes suurenenud eelarvepuudujääk on tingitud hoogsalt kasvanud investeeringutest ja majandamiskuludest, mille taga on peamiselt kaitseotstarbelise varustuse hanked.

Sotsiaalkindlustusfondide mai lõpu finantsseis oli negatiivne ja seda peamiselt Tervisekassa tõttu. Tervisekassa puudujääk 38 miljonit eurot mai lõpuks on tuntavalt kehvem, kui aasta varem samal ajal, mil ülejääk oli 52 miljonit eurot. Ennekõike on hoogsalt kasvanud kulud ja seda just viimase tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu. Kuid ka tulupool jääb veidi ootusele alla. Töötukassa jõudis aasta alguse puudujäägist mai lõpuks 2 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis on viimaste aastatega analoogne trend. Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Kuust kuusse on Töötukassa puudujääk sel aastal ka vähenenud. Registreeritud töötute arv langes mai lõpuks eelmise aasta tasemele ja näitab jätkuva vähenemise märke.

Kohalikud omavalitsused jõudsid mai lõpuks 78 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis oli samas eelmise aasta algusega võrreldes 43 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 10,5 protsendilisele kasvule.

Riigieelarve kogukulude maht kasvas mais aastaga 7,6 protsenti peamiselt kodumaiste toetuste ja edasiantud maksutulude tõttu

• Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus mais 1,35 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta maiga võrreldes 95,6 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid mais kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

• Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta suurenesid mais 78,5 miljoni euro võrra eelneva aasta maiga võrreldes, jõudes kasvutempoga 9,6 protsenti 899 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid kodumaistest vahenditest finantseeritud tööjõukulud ja investeeringud. Sarnaselt eelnevatele kuudele kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka sotsiaaltoetused ja finantskulud.

Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetuseid mais 44,4 miljoni euro eest rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Kodumaistest toetustest kasvasid mais sotsiaaltoetused ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks. Sotsiaaltoetuseid maksti mais 28,1 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid. Keskmine vanaduspension kasvas alates 1. aprillist indekseerimise tõttu. Sotsiaaltoetustest vähenes mais lasterikka pere toetus 5,1 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus. Lisaks muutus 1. juulist 2023 kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine. Kodumaist sihtfinantseerimist kasvatasid mais peamiselt ühistranspordi ja raudteetranspordi toetuste tõstmine tegevustoetustest kodumaiseks sihtfinantseerimiseks, toetus AS Tallinna Lennujaamale ning Töötukassale eraldatav töövõimetoetus.

Kodumaistest toetustest vähenesid mais nii tegevustoetused kui ka kodumaised investeeringutoetused. Tegevustoetustest, mille aastane langus oli 4 miljonit eurot, vähenesid mais enim toetused haridusvaldkonnas ja korraline kuumakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Eelneva aasta mai tegevustoetuste maht avalik-õiguslikele kõrgkoolidele oli suurem ja lisaks anti toetuseid kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikest laste hariduse tagamiseks. Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti mais 2,3 miljoni euro võrra vähem kui eelneval aastal, mil vahendati rohkem toetuseid hoonete energiatõhusaks muutmiseks, taastuvenergia edendamiseks keskvalitsuse hoonetes ja korterelamute rekonstrueerimiseks.

Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused mais esialgsetel andmetel 2,8 miljoni euro võrra vähem kui eelneva aasta mais, mis teeb aastaseks langustempoks 6,6 protsenti. Välismaistest toetustest langes mais antud välismaine sihtfinantseerimine tegevustoetusteks 7 miljoni euro võrra. 2023. aasta toetuste väljamaksmist kiirendas Euroopa Liidu 2014-2020 rahastusperioodi vahendite kasutamine, mis on nüüdseks lõppenud.

Majandamiskulud vähenesid mais 15,1 protsenti ehk 14,3 miljonit eurot peamiselt sotsiaalteenuste kulude ja kütuse kulude vähenemise tõttu. Majandamiskuludest vähenesid kulud muudele sotsiaalteenustele sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu. Lisaks tõsteti sotsiaalkuludena kajastatud hooldamise, rehabilitatsiooni, taastusravi ja tehniliste vahendite andmise kulu sotsiaaltoetusteks.

Tööjõukuludeks kasutati riigieelarvelistes asutustes mais võrreldes eelneva aasta sama ajaga 13 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 11,9 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli mais õpetajate palgafondi kasv. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1%-lt 20%ni ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid. Tööjõukulusid kasvatab ka ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu suurendamine ja kõrgeimate riigiteenistujate ametipalkade kasv seadusest tulenevalt.

Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused mais võrreldes eelneva aasta sama ajaga 15,1 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 28,9 protsenti. Investeeringute kasvu peamiseks vedajaks olid mais kaitseotstarbelised kulutused.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja Euribori tõusuga. 2024. aasta mai finantskulud olid 9,9 miljoni euro võrra ehk kaks korda suuremad kui eelneval aastal samal ajal.

Edasiantud maksutulud suurenesid mais 28,5 miljoni euro võrra peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.