Swedbanki tööstusuuringust selgus, et Eesti suurettevõtted on hakanud jätkusuutlikkuse muutuste mõju juba tunnetama. Ligi 60% ettevõtetest peavad kõige olulisemateks keskkonnaalasteks mõjufaktoriteks energiakasutuse juhtimist ning jäätmete ja ohtlike materjalide käitlemist.

Kõige vähem tajuvad ettevõtted ökoloogilisi faktoreid ja kliimamuutusest tulenevat mõju. Selle põhjuseks võib Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuhi Mihkel Tamme hinnangul olla asjaolu, et Eesti inimesed ei ole ise tunnetanud suurt kliimamuutuste füüsilist mõju. „Samas mõjutas möödunud aasta suur põud ja sellele järgnenud liigniiske periood oluliselt teatud põllumajandusettevõtteid. Suvise suure rahe tagajärjel said kannatada päikesepargid. Neid näiteid ja märke on veelgi,“ rääkis Tamm.

Jätkusuutliku ettevõtluse valdkonnas on ka komistuskive

Tööstusettevõtete suurimaks murekohaks on jätkusuutlikkusega seotud regulatsioonide keerukus. „See puudutab eriti väiksemaid ettevõtteid, kel puudub ressurss regulatsioonidesse süveneda. Lisaks leiavad ettevõtted, et jätkusuutlikkuse mõjude hindamine ja tegevuskava koostamine nõuab praeguses majanduskeskkonnas liigset kulu. Tegelikkuses annab ESG teemadega tegelemine vastupidiselt hea võimaluse tegevusi tõhustada, toob pikaajalise säästu ning aitab kulusid vähendada,“ ütles Tamm.

Muu hulgas joonistub uuringust selgelt välja vahe, kuidas näevad jätkusuutliku ettevõtluse mõjusid erineva suurusega ettevõtted. „Võib väita, et väikestele ettevõtetele ei ole veel selle teema aktuaalsus kohale jõudnud,“ lisas Tamm.

Sotsiaalsetest mõjufaktoritest pidas 82% ettevõtetest kõige olulisemaks mõjufaktoriks töötajate tervist ja ohutust. Samuti on uuringu järgi Eesti tööstusettevõtetele väga olulised sotsiaalsed mõjufaktorid tootekvaliteedi ja -ohutusega seonduv ning ka klientide heaolu. Juhtimisalaselt tähtsustati ärieetikat, tarneahela juhtimist ja ärimudeli vastupidavust.

Uuringust selgub, et kolmandikul tööstusettevõtetest on ESG-ga seotud riskid ja mõjud kaardistatud ning viiendikul on koostatud tegevusplaan riskide maandamiseks. „Lisaks on väidetavalt pooltel ettevõtetest hetkel käsil riskide kaardistus ja tegevusplaani koostamine. Samas valmistab muret asjaolu, et ligi veerand tööstusettevõtetest ei plaani seda tööd lähiperspektiivis ette võtta,“ ütles Tamm.

Mis andmeid pangad ettevõtetelt küsivad?

Ettevõtetele ESG andmetega seonduva ühtlustamiseks koostasid Balti riikide pangaliidud hiljuti ühise ESG küsimustiku. „See hoiab ettevõtete aega kokku, andes esmase arusaama, milliseid andmeid hakkavad pangad neilt ESG kohta küsima,“ selgitas Tamm.

Küsimustik koosneb kuuest osast ning selles küsitakse ettevõtte tegevuse üldandmeid, kliimamõjusid, valmisolekut kestlikule majandusele üleminekuks, tegevusi elurikkuse kaitse ja taastamise vallas ning sotsiaal- ja juhtimistavasid. Küsimustiku viimane osa on suunatud ettevõtetele, kellele kohalduvad mittefinantsaruandluse direktiivist (NFRD) tulenevad nõuded.

„Pangad soovivad, et nende portfelli kuuluvad ettevõtted oleksid ka tulevikus nendega ning ettevõtted hindaksid oma ESG-ga seonduvaid riske. Veelgi enam, jätkusuutlikkuse teemade ettevõtte juhtimisse, toodetesse ja tegevustesse integreerimine tagab konkurentsis püsimise,“ rääkis Tamm.

13. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringus osales sel aastal 265 Eesti tööstusettevõtet.