Uurijad võtsid aluseks 7-korrulise ja 39 korteriga elamu, milles paiknes 36 kolmetoalist korterit (84m²) ning kolm 144-ruutmeetrist katusekorterit. „Selles küsitluses võrreldi ühe Šveitsi kortermaja hinda, kui see ehitataks kümnesse Euroopa linna,“ selgitas üks raporti autoreid Bryn Griffiths.

Raportis leiti, et kõige kallim oleks kortermaja ehitada Zürichisse, kus hoone ehituskuluks osutus 11,51 miljonit eurot. Arvestades, et hoones oli elamispinda 4016 ruumeetrit, said uurijad ruutmeetri hinnaks 2866 eurot. Edetabeli lõpus ehk 10. kohal paiknes aga Tallinn, kus samasugune hoone ehituskuluks hinnati 5,49 miljonit eurot, mis teeb 1367 eurot elupinna ruutmeetri eest.

Seejuures hinnati Tallinna ülekaalukalt kõige väiksema ehituskuluga linnaks: vahe 9. kohal paiknenud Belfastiga oli ca 20%.

Korterelamu ehituskulud Euroopa linnades

Kulude hindamisel võeti arvesse kõikvõimalikke komponente alates materjalidest ja tööjõukulust kuni drenaaži rajamise ja maksudeni välja. Tallinn oli seejuures kõige odavam nii hoone tehnosüsteemide kui ka ehitusmaterjalide poolest. Oluline on aga mainida, et ehituskulu hinnati 2020. aasta esimese kvartali seisuga, mil Covid-19 kriisist tingitud kiiret ehitusmaterjalide hinnatõusu polnud veel toimunud.

Siiski leidsid uurijad, et ehitusmaterjalide hind varieerub linnades palju vähem kui tööjõukulu. Näiteks toodi välja, et kui Eestis oli ehitussektoris tunnitasu 16,5 eurot tunnis, siis Hollandis ja Rootsis tuleb ehitajatele maksta ca 40 eurot tunnis.

Eesti poolelt panustasid uuringusse Tallinna tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi praktik-professor Roode Liias ja ehitusinsener Marianne Kirsi Peedu.