Eesti tõusis ELi edetabelis tugevate innovaatorite hulka

2024. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt on Eesti tõusnud ELi liikmesriikide hulgas 11 kohale ehk tugevate innovaatorite kategooriasse. See tähendab, et Eesti innovatsioonitulemused ületavad ELi keskmist ja on paremad kui paljudes teistes liikmesriikides.

Euroopa Liidu kui terviku innovatsiooninäitajad paranevad samuti jätkuvalt stabiilses tempos. Alates 2017. aastast on need kasvanud 10% ja võrreldes eelmise aastaga 0,5%. Ehkki tulemused on aastaga paranenud enamikus ELi liikmesriikides, on kasv liikmesriigiti siiski väga erinev.

Peamised tulemused

2024. aasta tulemustabelis liigituvad liikmesriigid oma punktisumma põhjal nelja innovatsioonirühma:

• innovatsiooniliidrid (tulemused on üle 125 % ELi keskmisest): Taani, Rootsi, Soome ja Madalmaad;

• tugevad innovaatorid (100–125% ELi keskmisest): Belgia, Austria, Iirimaa, Luksemburg, Saksamaa, Küpros, Eesti ja Prantsusmaa;

• mõõdukad innovaatorid (70–100% ELi keskmisest): Sloveenia, Hispaania, Tšehhi, Itaalia, Malta, Leedu, Portugal, Kreeka ja Ungari;

• tärkavad innovaatorid (alla 70% ELi keskmisest): Horvaatia, Poola, Slovakkia, Läti, Bulgaaria ja Rumeenia.

Aastatel 2023–2024 on riiklik innovatsioonitase tõusnud viieteistkümnes ning langenud üheteistkümnes liikmesriigis. Horvaatia seis püsis stabiilsena. Aastases võrdluses on:

• kõige uuenduslikum ELi riik Taani, kellele järgneb aastatel 2017–2022 esikohta hoidnud Rootsi;

• kahe riigi tulemuskategooria muutunud. Kui Eestist sai 2017. aastast alanud kasvutrendi toel tugev innovaator, siis Belgia, kes oli 2023. aastal innovatsiooniliidrite kategoorias, langes üldises pingereas viiendale kohale ning on nüüd samuti tugevate innovaatorite kategoorias.

Laiem analüüs, mis hõlmab ka ELi-väliseid riike ja mõningaid ülemaailmseid konkurente, näitab muutusi rahvusvahelisel maastikul. Kõige innovaatilisem Euroopa riik on Šveits. Lõuna-Korea on endiselt kõige innovaatilisem konkurent maailmas, samas kui Hiina on Jaapanist ette jõudnud ja liigub järjest lähemale ka Euroopa Liidule.

Ülemaailmses konkurentsis on EL-il siiski tugev positsioon, mis näitab häid tulemusi enamiku näitajate puhul, sealhulgas väikeettevõtetes, kes võtavad kasutusele toote- ja protsessiuuendusi ning keskkonnatehnoloogiaid. Võrreldes oma peamiste ülemaailmsete konkurentidega on EL-il endiselt probleeme sellistes valdkondades nagu intellektuaalomand, uuenduslike väikeettevõtete koostöö ning teadus- ja arendustegevuse kulutused ettevõtlussektoris.

Innovatsioonitulemustes on ka püsivad geograafilised erinevused: innovatsiooniliidrid ja enamik tugevaid innovaatoreid asuvad peamiselt Põhja- ja Lääne-Euroopas ning paljud mõõdukad ja uued innovaatorid Lõuna- ja Ida-Euroopas.

Euroopa innovatsiooni tulemustabel on Euroopa Komisjoni iga-aastane väljaanne, milles antakse võrdlev hinnang ELi liikmesriikide, naaberriikide ja valitud ülemaailmsete konkurentide innovatsioonitulemustele. Tulemustabel põhineb 32 näitajal, mis hõlmavad majandust, ettevõtlust, innovatsiooniprofiile, juhtimist ja poliitikaraamistikku ning kliimamuutusi ja demograafiat.