Uuring: kolmandik elanikest ei tea, mida laenude refinantseerimine tähendab

Kõige enam kasutavad laenude refinantseerimist 30-49 aastased Harjumaal elavad laenuvõtjad, selgus Rahapood.ee ja Norstati läbi viidud finantskäitumise uuringust.

Kuigi suurenenud laenumaksed on nii mõnedki Eesti pered pannud olemasolevate laenude teenindamiseks otsima kokkuhoiukohti, kasutab laenude refinantseerimise võimalust vähem kui iga kümnes Eesti elanik ning kolmandik kõigist elanikest ei tea, mida laenude refinantseerimine tegelikult tähendab.

Eesti elanike finantskäitumise uuringus märkis ligemale 30% 30-49aastastest inimestest, et nad on laenude refinantseerimise võimalustega kursis. Kõigist uuringus osalejatest tõi aga vaid 8% välja, et nad on laenude refinantseerimist varasemalt ka kasutanud.

“Kuigi laenude refinantseerimine seostub tänapäeval eeskätt kodulaenu ületoomisega ühest pangast teise, tasub pilk pöörata hoopis lühema perioodi ja kõrgema intressimääraga laenude kokku koondamise poole, sest tihti on inimestel lisaks kodulaenule ja autoliisingule ka mitmed muud tarbimislaenud, näiteks järelmaks, krediitkaart, väikelaen, mille tingimused ja kuumaksed võivad olla kokkuvõttes üsna kallid,“ selgitas Svea Finance ASi poolt opereeritava Rahapood.ee arendusjuht Tanel Lassik.

“Enamasti on järelmakse ja mitmeid tarbimislaene mõistlik kokku tõsta, sest nii tekib võimalus vähendada erinevate laenudega seotud kulusid ning muuta kuumakse endale jõukohasemaks,“ täpsustas Lassik. Laenude refinantseerimise eesmärk seisnebki selles, et nii saab muuta mitme laenu kuumaksed üheks jõukohaseks kuutasuks. Lisaks vähenevad seeläbi muud krediidikulud, mis on seotud eelkõige intressimäärade suuruse ja erineva arvestusmeetodiga ning laenude teenindamisest tingitud lisakuludega.

Kuigi pea 80% uuringus osalenutest märkis, et on refinantseerimisest varasemalt kuulnud, tunnistas ligemale 40% kõigist vastanutest, et nad siiski ei tea, mida laenude refinantseerimine täpsemalt tähendab. Enim esines mitteteadlikke inimesi vanusegruppides 18-29 ja 60+ ning Lõuna-Eestis ja saartel paiknevate elanike seas. Seejuures on kõige paremini refinantseerimise olemuse ja võimalustega kursis mehed ning Harjumaa ja Läänemaa elanikud.

“Ajaga laenuvõtja teadlikkus kindlasti kasvab. Tänane nutikas refinantseerija otsib turult üles kõige soodsama lahenduse ja kasutab meelsamini refinantseerimisest tulenevaid võimalusi, olgu selleks siis mõne teise pakkuja laen, rahakupongid või muu finantsvahend,“ märkis Lassik. Enamasti püüavad inimesed suurenenud laenukohustuste puhul leida võimalusi ka sissetulekute kasvatamiseks, kuid seejuures jäetakse tähelepanuta olemasolevate krediiditoodete intressiarvestuse metoodika ja tagasimakseperioodile koonduv krediidi kogukulu. Vastupidiselt sissetulekute suurendamise võimaluste leidmisele on oluliselt lihtsam üle vaadata oma hetke krediidikohustused ja nendega seonduvad kulud, et neid läbi nutika refinantseerimisplaani vähendada.