FOTOD | Pärnu–Uulu 2+2 teelõik valmis plaanitust pool aastat varem
(48)
Kolmapäeval, 17. juulil avati liikluseks Tallinna‒Pärnu‒Ikla maanteel paiknev Pärnu–Uulu 2+2 teelõik.
„Pärnu–Uulu teelõigu ehitus on Transpordiameti lähiaastate üks suuremaid ehitushankeid ning liiklusohutuse taseme tõstmine siseriiklikel teedel on üks meie prioriteetidest. Meil on siiralt hea meel, et tänu Euroopa Liidu rahastusele oli meil võimalik anda oma panus tagamaks Via Baltica Pärnu–Uulu lõigul ohutu ja mugav liikumine,“ ütles Transpordiameti teehoiuteenistuse lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla.
„Oleme rahul ka taristuehitaja tööga. Nende läbimõeldud planeerimise tulemusel saavad liiklejad Pärnu–Uulu lõigul turvalisemalt liigelda peaaegu pool aastat varem kui algselt kavandatud. Algseks tähtajaks oli 2025. aasta jaanuar,“ lisas Vaidla.
Neljarealise vastvalminud teelõigu eesmärk on suurendada liiklusohutust, parandada sõidumugavust ja suurendada maantee läbilaskvust. Liiklusuuring näitab, et sellel lõigul on oodata üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osakaal on üle 20 protsendi.
Ristumised teiste teedega on viidud eri tasanditele ja paigaldatud muutteabega liiklusmärgid võimaldavad vastavalt tee- ja ilmastikuoludele korrigeerida maksimaalset lubatud sõidukiirust ning kuvada sõidukijuhile ka muud liiklemiseks olulist informatsiooni, näiteks võimalike liiklustakistuste ja ümbersuunamiste osas.
Ehituse peatöövõtja Verstoni juhatuse esimehe Veiko Veskimäe sõnul tõestab värskelt valminud Pärnu–Uulu teelõik ilmekalt seda, et kvaliteetne teedevõrk on riigile oluline visiitkaart. „Tallinn–Pärnu–Ikla maantee on täna meie peamine maismaa ühendustee Euroopaga, mis Eesti osas on juba aastaid hädasti uuendamist vajanud. Kuigi Pärnu–Uulu lõik moodustab vaid tükikese suuremast puslest, on sinna rajatud läbimõeldud kaasaegsel taristul positiivne mõju nii liiklusohutusele, inimeste ja kaupade liikumise kiirusele, julgeolekule kui ka majandusele. Loodetavasti uus valitsus tähtsustab tänases keerulises geopoliitilises olukorras heade ühenduste olulisust ning seab prioriteediks Euroopasse viiva kaasaegse tee täieliku väljaehitamise.“
Tööde käigus rekonstrueeriti maaparandussüsteeme, lammutati ja ehitati uus Uulu sild, ehitati Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik, Tõllapulga ja Uulu eritasandilised liiklussõlmed, neli jalgratta- ja jalgtee tunnelit, kolm ringristmikku, ühendusteid ning ligi kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.
