Aina rohkem töötajaid mõtleb töökoha vahetamisele. Suurimaks kaalukeeleks saab sageli palk

Töötajate aktiivsus tööle kandideerimisel on kasvanud ja seotus oma tööandjaga nõrgenenud. Seda mõjutavad enim õiglane töötasu, põneva töö võimalus, läbisaamine juhtide ja kolleegidega ning töökorraldus ja -keskkond, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud uuringu tulemused.

Uuringu tulemustest selgub, et iga neljas töötaja (26%) mõtleb sageli töökoha vahetamisele ja tööpakkumistele on avatud enam kui kaks kolmandikku töötajatest (69%). Aktiivselt on praegu parema töökoha otsingul rohkem kui iga kümnes töötaja (12%). Vaid viiendik töötajatest (19%) ei otsi üldse tööd ega jälgi tööpakkumisi, kuid isegi neist on pooled aeg-ajalt mõelnud töökoha vahetamise peale.

Võrreldes eelmise kevadega on veidi suurenenud nende töötajate osakaal, kes mõtlevad sageli töökoha vahetamisele ja otsivad aktiivselt tööd. Tööotsingul on aktiivsemad nooremad ja madalama palgaga töötajad.

Ka Eesti külastatuima tööportaali CVKeskus.ee andmed peegeldavad töövõtjate kasvanud aktiivsust – nimelt on töövõtjad sel aastal tööandjatele edastanud enam kui miljon kandideerimisavaldust, mida on 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal.

„Konkurents vabade ametikohtade nimel on praegu suurim assisteerivatel töödel, kus keskmiselt konkureerib vaba ametikoha nimel 72 töövõtjat. Järgnevad transpordisektori töökohad 68 kandideerijaga,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Iga viies töötaja ei soovita oma tööandjat

Uuringust selgub, et paljudes töötajagruppides on langenud seotus oma organisatsiooniga, mida iseloomustavad hinnangud tööandja mainele ja tööandja soovitamise tõenäosus.

Kui eelmisel kevadel hindas oma tööandja mainet halvaks 7% töötajatest, siis sel kevadel on samal seisukohal 10%. Lisaks ei soovitaks rohkem kui viiendik (22%) töötajatest oma tööandja juures töötamist teistele.

Tööandja mainele ja soovitamisele on madalamad hinnangud väiksema palgaga ja kehvemini toimetulevate klienditeenindajate, oskus- ja lihttööliste ametirühmades, kus on eelmise aastaga võrreldes toimunud ka suurem langus.

Oma tööandja mainet heaks hindavad töötajad teenisid keskmiselt üle 2300 euro brutotöötasu, mainele kehvema hinnangu andnud vastajate töötasu jäi alla 1900 euro.

„Töötajate küsitlusega samal ajal korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitasid, et lihtsamatele töödele inimeste leidmine ei ole enam nii keeruline kui aasta tagasi ja töötajad pakuvad end ka ise tööle,“ tõi uuringu tulemustest esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et see võib vähendada osade tööandjate pingutusi tööheaolu kujundamisel, sh palkade muutuste üle otsustamisel ja töötajate tagasisidega arvestamisel, nende murede ja rõõmude märkamisel. Need on aga olulised tegurid töötajate lojaalsuse ja organisatsiooniga seotuse kujundamisel.

Mis mõjutab töötajate suhtumist tööandjasse ja aktiivsust tööotsingul?

Suhtumist tööandjasse ja aktiivsust tööotsingul mõjutab üldine tööheaolu, mille olulised osad on

• tasustamine,

• töö sisu ja arenguvõimalused,

• suhted ja õhkkond,

• töökorraldus,

• töökeskkond ja -vahendid.

Need kõik on rohkemal või vähemal määral seotud juhtimiskvaliteediga.

Kõigi nende tegurite osas on Eesti ettevõtetes veel arenguruumi – oma põhipalgaga ei ole rahul 42% töötajatest ja üle kolmandiku (37%) ei pea oma töötasu õiglaseks, tööülesannete huvitavusega ei ole rahul 15% ja paremaid arenguvõimalusi sooviks üle veerandi (28%), tööprotsesside korraldus jätab soovida 23% hinnangul ja sama paljud on kriitilised organisatsiooni juhtimise suhtes.

„Tasustamise puhul on palga suuruse kõrval oluline ka see, kas töötaja tajub töötasu õiglasena nii oma panuse ja koormuse suhtes kui ka võrreldes teiste sarnast tööd tegevate töötajatega organisatsioonis ja tööturul üldiselt,“ selgitas Kadri Seeder.

Hinnanguid töötasu õiglusele mõjutab omakorda tasustamise põhimõtete, eriti lisatasude maksmise aluste arusaadavus ja läbipaistvus. Madalama palgaga töötajate jaoks on oluline ka töötasu õigeaegne väljamaksmine ning tööandja stabiilsus ja usaldusväärsus ehk finantsilise kindlustunde pakkumine.

Palga pärast tuntakse piinlikkust

Tööandja mainet hindasid madalamalt ka töötajad, kes tunnevad oma madala palga pärast piinlikkust.

Meeldivad ja sobivad tööülesanded ning arenguvõimalused on ühed olulisemad tegurid, mis mõjutavad üldist rahulolu tööga ja seovad töötaja organisatsiooniga.

Tüdimus tööst ja motivatsiooni langus ja/või mujal pakutavad põnevamad väljakutsed tõukavad organisatsioonist välja. Huvitava ja väljakutseid pakkuva töö nimel on töötajad teinekord valmis ka palgasoovis järeleandmisi tegema. Nagu märkis üks vastaja: „Ma ei suudaks olla päev läbi töökohal, mis ei ole inspireeriv või mu kutsumus. Maksan kutsumuse eest puudujääkidega toimetulekus.“

Aina olulisem on teha tähenduslikku tööd

Uuringu partner ja Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi nõustus, et inimeste jaoks on aina olulisem teha põnevat ja tähenduslikku tööd. „Töötajad soovivad näha, kuidas nende panus suurt pilti mõjutab. Eriti noorem generatsioon, sealhulgas alles tööturule sisenev alfageneratsioon. Aina enam julgetakse küsida miks-küsimusi ja taga ajada töö tähenduslikkust.“

Teemägi lisas, et muutunud ootused nõuavad ka organisatsioonidelt ja juhtidelt ajaga kaasas käimist. „Nii nagu inimesed muutuvad ja arenevad, peavad ka ettevõtted kohanema, et töö pakuks piisavalt väljakutseid, oleks motiveeriv ja arendav. Oodatakse ka vabadust oma töös, mis võimaldaks võtta vastutust ja seeläbi suurendada eduelamuse tunnet,“ kommenteeris Teemägi küsitluse tulemusi.

Töötajate omavaheline läbisaamine, suhted juhtidega ja juhtide suhtumine töötajatesse on tegurid, mis loovad õhkkonna töökohas ja mõjutavad oluliselt seotust organisatsiooniga – inimesed ei ole lojaalsed abstraktsele organisatsioonile, vaid teistele inimestele.

„Suur voolavus kahjustab organisatsiooniga seotust, sest meeskond vahetub kogu aeg,“ selgitas CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et töötajad, kes tunnevad, et neisse suhtutakse lugupidavalt ja neid koheldakse õiglaselt, annavad ka olenemata palga suurusest tööandja mainele kõrgemad hinnangud.

Tähtis on ka lugupidav suhtumine klientidesse

Tähtis on ka töökultuuri ja väärtuste sobimine ning töötajate tagasisidega arvestamine. Uuringus osalenud töötajad tõid vabades vastustes tööandja maine oluliste teguritena välja ka professionaalsust, lugupidavat suhtumist klientidesse, toodete ja teenuste kvaliteeti, aga ka avalikku mainet ja meediakajastust.

Töökorraldus, sh läbimõeldud tööprotsessid, info liikumine ja kaasatus, töötaja vajadusi arvestav aja- ja kohapaindlikkus ning mõistlik koormus, on samuti olulised tegurid heaolu ja lojaalsuse kujundamisel. Liialt suur töökoormus, väsimus ja hirm selle tulemusena eksida on need tegurid, mis viivad rahulolu alla ja stressitaseme kõrgeks. Töötajad, kes on rahul tööprotsesside korraldusega, annavad ka juhtimiskvaliteedile ja tööandja mainele paremad hinnangud.

Töökeskkond ja -vahendid on tegurid, millega töötajad iga päev kokku puutuvad ja mis mõjutavad samuti oluliselt tööheaolu, sh füüsilist ja vaimset tervist, mis on töötajate jaoks järjest olulisemad – uued tööturule tulijad ei soovi ennast vigaseks töötada.

Kui töökeskkond ei soosi tööülesannete täitmist, näiteks ei saa avatud kontoris keskenduda, või töövahendid pidurdavad tööprotsessi ja takistavad töötegemist, tekitab see stressi ja väsimust. Ilus ja mõnus keskkond ning tänapäevased töövahendid suurendavad rahulolu ja toetavad uhkustunnet oma tööandja üle.