Uuring: inimesed loodavad pensionivaesuse vältimisel liigselt riiklikule pensionile

Eesti elanikud usuvad, et kõige tõhusam viis pensionivaesuse vältimiseks on suurem riiklik pension, selgub LHV pensionifondide tellitud Kantar Emori uuringust. Veel peetakse oluliseks kinnisvara, metsa ja muu vara olemasolu ning iseseisvat kogumist ja investeerimist.

LHV majandusekspert Heido Vitsur tõdeb, et kui Euroopa Liidus saab keskmist palka teeniv pensionile jääv inimene pensioniks keskmiselt 68% viimasest palgast, siis Eestis on vastav näitaja kõigest 34%. „Kui koguda ise juurde teise pensionisamba suuremate sissemaksete ja kolmanda samba abil, siis on võimalik tõsta pension ca 65–70%-ni viimasest sissetulekust,“ kinnitas Vitsur.

Eesti inimeste suhtumist pensioni ja vanaduspõlve kaardistanud uuring näitab samas, et vaid 44% küsitletutest kogub vanaduspõlve kindlustamiseks teise ning 25% kolmandasse sambasse. Reaalsus on aga veelgi süngem: tööealistest kogub teises sambas 63% ning kolmandasse sambasse panustab neist 21%, tehes seda heal juhul kuni nelja protsendi ulatuses keskmisest palgast.

„Seega oleme olukorras, kus olemasoleva pensionisüsteemi võimalusi ei kasutata kaugeltki piisavalt. Samas leiab koguni 62% küsitletutest, et kõige tõhusam viis vältida pensionivaesust on suurem riiklik pension,“ viitas Vitsur uuringust ilmnevale vastuolule. Kinnisvara, metsa ja teiste varade olemasolu peab pensionivaesuse vältimiseks määravaks 45%, iseseisvat kogumist 44% ning investeerimist 37% uuringus osalenud inimestest. Teise ja kolmanda pensionisamba olemasolu märkis kõige tõhusama instrumendina pensionivaesuse vastu võitlemisel mõlemal juhul vaid veerand vastanutest.

Pensionikogujate müütidest

Teise pensionisambasse mitte kogujad (56%) jagunevad võrdselt kaheks – ühed, kes võtsid oma pensioniraha välja, ja teised, kes pole kunagi teise sambasse kogunud. Teise sambasse mitte kogujatest ligi kaks kolmandikku tunneb, et pensionieas elatustaseme järsu languse tekitajaks on liiga väike riigi makstav pension.

„Põhimõtteliselt on võimalik suurema riikliku pensioni maksmiseks suurendada sotsiaal- või käibemaksu määra. Sellisel juhul ei saa aga mingil moel garanteerida, et seda raha ka pensioni maksmiseks kasutatakse. Sellise kindluse annab vaid võimaluste piires ise teise samba maksemäära suurendamine,“ viitas Vitsur.

Majanduseksperdi kinnitusel näitavad uuringutulemused, et pensionist rääkides esineb müüte, mis omakorda kipuvad toitma soovmõtlemist. „Teise samba pensionifondide pikaajalised tulemused on vastupidi levinud arvamusele viimastel aastatel oluliselt paranenud. Eriti kontrastne on pensionifondide tootlus üldist elukalliduse tõusu arvestades. Tulemused hakkasid kasvama investeerimispiirangute leevenedes, millega tehti ühtlasi korda pensionisüsteemi algusaastate suurim viga, mis kammitses fonde tootluse teenimisel,“ selgitas Vitsur. Näiteks mullu oli teise samba fondide keskmine tootlus veidi üle kümne protsendi ning kolmandas sambas teeniti veidi üle 15 protsendi.

Number võiks olla palju suurem

Tänavu esimese poolaastaga esitas ligi 37 000 inimest taotluse suurendada järgmisest aastast oma igakuiseid teise pensionisamba sissemakseid. „See number võiks aga olla palju suurem,“ ütles Vitsur. Sellega viitab ta tänavu tekkinud võimalusele suurendada 2025. aastast teise sambasse makstavat panust nelja või kuue protsendini oma brutopalgast. Võimalik on jätkata ka praeguse lahenduse ehk kaheprotsendilise sissemaksega. Riigipoolne lisa neli protsenti töötaja brutopalga sotsiaalmaksu osast jääb igal juhul samaks.

„Eesti inimesed vajavad pensionivaesuse vältimiseks tarku otsuseid – suuremad teise samba sissemaksed, mis on endiselt tulumaksuvabad, on parim võimalus pensionipõlve kindlustamiseks. Kui inimesed loodavad peamiselt suurema pensioni peale, siis on vaja selleks ise koguda,“ lisas majandusekspert.

Kantar Emori omnibuss-uuring Eesti inimeste suhtumisest pensioni ja vanaduspõlve viidi läbi tänavu juunis ning selles osales ligi 1200 täisealist vastajat.