Euroopa Keskpank jättis intressimäärad paigale

Kui eelmisel kuul otsustas Euroopa Keskpank intressimäärasid langetada, siis seekord jäeti need paigale. Kuigi keskpank end edasi ühegi intressilangetusega sidunud ei ole, näevad ökonomistid, et järgmine langetus tuleb septembris.

Euroala hinnasurve püsib keskpanga sõnul endiselt tugev, teenuste hindade inflatsioon on hoogne ning tõenäoliselt on koguinflatsioon seatud 2% eesmärgist kiirem veel ka peaaegu kogu järgmise aasta jooksul.

Järgneval pressikonverentil rõhutas EKP president Christine Lagarde, et ühegi intressiotsusega end ette ei seota ning otsused saavad olema andmepõhised.

Laekunud andmed toetavad üldjoontes EKP nõukogu varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele, teatas keskpank pressiteate vahendusel. Kui mais kerkisid mõned alusinflatsiooni näitajad ajutiste tegurite mõjul, siis juunis jäi enamik neist kas samaks või alanes. Palkade hoogsa kasvu inflatsioonimõju on ootuspäraselt pehmendanud kasumid. Rahapoliitika mõjul on rahastamistingimused keskpanga sõnul jätkuvalt piiravad.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Nõukogu hoiab baasintressimäärad enda sõnul piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja keskpank teeb neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,25%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75%.

Raul Eamets, Bigbanki peaökonomist

Raul Eamets: intresside langetamisest loobumine ei tulnud turgudele üllatusena

Täna avaldatud Euroopa Keskpanga otsus intresse mitte alandada ei tulnud turgudele üllatusena. Inflatsiooninumbrid on küll tulnud allapoole, juunis oli inflatsioon 2,5%, aga eesmärgiks seatud 2% inflatsioonist ollakse siiski veel kaugel.

Karta on, et inflatsiooninumbreid hoiab kõrgemal kui 2% jätkuv palgakasv. Paraku on viimased agregeeritud andmed pärit märtsist ja siis oli euroala palgakasv 5,8%, tänaseks on see kindlasti allapoole tulnud, sest suuremad kollektiivlepingud on selleks korraks ilmselt sõlmitud. Küll aga võib eeldada, et palgakasv tervikuna on kiirem kui hinnakasv.

Kui inflatsioon sügisel ei lange, siis ilmselt ei tule tänavu ka rohkem intressilangetusi, aga prognoosin, et vähemalt üht langetust me ikkagi aasta lõpus näeme. See on kindlasti vähem kui turud käesoleva aasta alguses lootsid. Siis arvasid prognoosijad, et Euribor võiks aasta lõpuks jõuda 3%. Täna tundub selline väljavaade pigem vähetõenäoline. Hea kui Euribor langeks 3,25 %-ni, aga sedagi ei pruugi juhtuda.

Pigem võiks langetamist oodata järgmisel aastal, kus prognoositakse päris korralikku majanduskasvu ja inflatsiooni taltumist. Samas on tööturu seisund väga hea –

see tähendab, et töötus on suhteliselt madal ja hõive kõrge. Kui tööpuudus on madal, siis võib palgakasv ületada täna välja pakutud prognoose. Tööandjatel ei ole lihtsalt valikuid, järjekorda ukse taga ei ole ja kui tahad täiendavaid töötajaid, pead kõrgemat palka maksma. Palgakasv omakorda lükkab tagant hinnatõusu. Natuke selline nokk kinni, saba lahti olukord.