Ametiühingute lahendus automaksule: sissetulekuga seotud kõrgem maks linnas ja kütusekulu hüvitus maal

Loetud päevad tagasi toetasid riigikogu saadikud kolmandal lugemisel automaksu eelnõu uuele ringile minekut. Tegemist on seaduseelnõuga, mis puudutab enamikke Eestimaa töötajaid, sest üle poolte meist liigub tööle ja tagasi autoga. Vastuoluline eelnõu andis ametiühingutele põhjust muretsemiseks juba eelmisel aastal, sest paljudes Eesti piirkondades pole kättesaadavat ühistransporti ning seetõttu on auto paljudele töötajatele hädavajalik tarbevahend.

Automaks suurendab töötajate maksukoormust, mõjutades nii nende majanduslikku heaolu kui ka töötamisega kaasnevaid kulusid. Seadusloomega tegeletakse peamiselt pealinnas ning arvestades Tallinna toimivat ühistransporti, võib autode kasutamise piiramine tunduda mõistlik saaste vähendamiseks ja liikluse sujuvuse ning jalakäijate ohutuse tagamiseks. Siiski raiskavad inimesed Tallinnas ja Tartus väärtuslikku aega ummikutes seistes, mis toob esile vajaduse piirata suuremates linnades autostumist ja maksustada autoomanike. Samas tuleb automaksu kehtestamisel arvestada ka väikelinnade ja maapiirkondade eripäradega.

Vanade autode madal maks pisendab automaksu saastet vähendavat mõju

Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärgiks on küll nii keskkonna kui inimeste terviseseisundi parandamine, kuid määrav tundub olevat hoopis rahvalt raha kogumine. Erisusi on ette nähtud vaid puuetega inimestele kohandatud sõiduki või vanemaealiste autode omanikele. Nii on vanusest sõltuv kordaja viis aastat kasutuses olnud autodel 0,92 ja vähemalt 20 aastat sõitnud autodel 0.

Raske on ette kujutada, kuidas näiteks 22-aastane auto saastab keskkonda ja mõjutab inimeste tervist vähem kui uus sõiduk. Automootorite mürasaaste tase on seotud sõiduki vanuse ja kasutamisega – mida kauem ja rohkem sõidukiga sõita, seda valjem on ka müra. Samuti on tänapäeval autode ökonoomsus ja süsinikheite normid palju paremate näitajatega kui aastal 2002. Rääkimata inimeste elu säästvast turvavarustusest.

Maaelanikele tuleb luua võimalus kasutada bussi auto asemel

Töötajatel peab olema võimalus tööle minna ka siis, kui autosõit muutub liiga kalliks, kuid Eesti väikelinnades ja maapiirkondades pole toimivat ühistransporti. Seetõttu tuleks ühistransport muuta kättesaadavamaks ja mugavamaks, et see oleks autoga sõitmisest soodsam ja keskkonnasõbralikum. Näiteks Londoni ummikumaks ei vähendanud saastet nii palju kui loodeti, sest ühistransporti tuli tihendada. Portugalis on aga kättesaadav ja inimeste vajadustega arvestav ühistranspordisüsteem, mis aitab kasutajatel kokku hoida nii aega kui raha. Töötajad eelistavad seal metrood ja teisi liikumisviise autole.

Ametiühingute arvates oleks õiglasem maksustada autode kasutamine vastavalt läbisõidule, sest see on seotud reaalse saastamisega. Samuti rõhutame, et mitmetel elanikkonna rühmadel võib olla hädavajalik omada autot, näiteks maal elavatel peredel, paljulapselistel ja puuetega inimestel. Viimased suutsid end peale suuri jõupingutusi kuuldavaks teha.

Puudega inimesed, nende hooldajad ja pered peaksid olema automaksust vabastatud

Ametiühingud toetavad president Alar Karise kriitikat puuetega inimeste ebavõrdse kohtlemise kohta. President keeldus mootorsõidukimaksu seadust välja kuulutamast, selgitades, et väide üldise toetuse leevendamisest ei veena neid, kes jäid maksuvabastuseta. Esialgse plaani kohaselt peaksid puudega inimesed minema ise linna- või vallavalitsusse, et tagantjärele taotleda automaksu vabastust.

Ometi on linnas ja maal tihti keeruline bussiga ratastoolis reisida, kuna bussid pole selleks kohandatud ning liikumispuudega inimesed ei saa lihtsalt ratastoolist tõusta ja bussi siseneda. Seetõttu peaksid puuetega inimestel, nende hooldajatel ja peredel olema vabastus mootorsõidukimaksust. Autosõit on sageli erivajadustega inimeste jaoks ainus viis kodust väljumiseks või vajalike toimingute tegemiseks, näiteks toetuste taotlemiseks vallavalitsuses.

Automaks tuleks siduda sissetulekuga, hüvitades maal elavatele töötajatele kütusekulu

Kolmandik Eesti elanikest elab maapiirkondades, kus ühistransport ei toimi korralikult, ja nad pendeldavad iga päev kodust tööle ja tagasi. Transpordiameti uuring näitab, et igapäevased liikumisvahemaad erinevad oluliselt linnades ja maapiirkondades - linnades sõidetakse tavaliselt kuni 10 km kaugusele, samas kui maal ulatuvad vahemaad kuni 50 km-ni. Kuigi nii linnade kui valdade elanikud pooldavad ühtmoodi ühistransporti, peavad 70% maal elavatest 30-60-aastastest inimestest siiski sõitma autoga, kuna ühistransport on ebapiisav ja vahemaad pikad.

Maapiirkondades, kus käiakse tööl kaugemale kui 30 km, võiks kaaluda kütusekulude kompenseerimist näiteks kord aastas tuludeklaratsiooni kaudu, et vähendada automaksu kehtestamisega seotud lisakulusid. Sel viisil saaks riik lihtsalt diferentseerida autokasutajate kulude tagastamist vastavalt nende sissetulekule. On oluline märkida, et erinevalt levinud arvamusest, et maaelanikud sõidavad ringi romude ja väga vanade autodega, on tegelikult maaelanike majanduslikud võimalused väga erinevad.

Ametiühingud toetavad automaksu sidumist toimiva ühistranspordiga

Regionaalpoliitika suureks probleemiks Eestis on hajaasustusega piirkondades ühistranspordi kättesaadavus. Sageli sõidavad bussid peamiselt külast külla, vedades õpilasi kooli. Lisaks sellele, et see on tihti ainus ühistranspordiviis, peavad paljud maapiirkondades elavad vanemad siiski ise lapsi kooli ja koju sõidutama.

Keskused, poed ja vanemate töökohad jäävad sageli kodust kilomeetrite kaugusele, mistõttu omavad pered vähemalt kahte autot, et tagada vajalik igapäevane liikumine oluliste sõlmpunktide vahel. Auto on seega maainimeste jaoks hädavajalik esmatarbekaup, ilma milleta pole elu maal võimalik. Pea 400 000 Eestimaa elanikku seisab niisiis silmitsi vältimatu lisakuluga mootorsõidukimaksu näol, kuna neil muud liikumisvõimalused puuduvad.

Seetõttu toetame ametiühingutes automaksu sidumist toimiva ühistranspordiga. Autoomanik peaks saama valida, kas sõita tööle autoga või kasutada bussi või rongi. Selleks tuleks maapiirkondades tagada vajaduspõhine bussiliiklus ka täiskasvanutele, kes käivad tööl. Ühe võimalusena võiks kasutada nõudepeatuste süsteemi ja rakendusi, mis võimaldavad inimestel bussisõidusoovist teada anda.

Igasugune maksustamine nõuab laiapindset arutelu

Kuigi seaduse eesmärk on keskkonna ja inimeste tervise parandamine, on peamiseks mureks siiski raha kogumine rahvalt. Kiirustades loodud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu arutellu pole seni erinevaid huvigruppe piisavalt kaasatud ja tasakaalustatud lahenduse poole alles liigutakse.

Ametiühingud toetavad seisukohta, et igasugune maksustamine nõuab ulatuslikku ja põhjalikku arutelu, kus kõik osapooled saavad oma seisukohti selgitada ning seaduse koostajad suudavad nende vajadusi arvesse võtta.