Lenno Uusküla: EKP teeb tänavu veel üks või kaks intressilangetust

Kuna inflatsioonisurved on vähenemas järgneva aasta jooksul, siis võib jätkuvalt oodata, et Euroopa Keskpank on intressimäärasid langetamas üks kuni kaks korda sel aastal, euribor langeb aeglasemalt, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Järgneb Lenno Uusküla kommentaar.

Euroopa Keskpank jättis oma intressimäärad muutmata. See oli oodatud arvestades seda, et juuni kohtumisel intressimäärasid langetati hoolimata sellest, et inflatsiooniootuseid tõsteti. Suures plaanis näeb keskpank, et arengud on olnud ootustega kooskõlas ning seepärast pole poliitika kurssi vaja muuta.

Kuna inflatsioonisurved on vähenemas järgneva aasta jooksul, siis võib jätkuvalt oodata, et Euroopa Keskpank on intressimäärasid langetamas üks kuni kaks korda sel aastal. Euribori langus jätkub aeglases tempos. Praeguste arengute järgi tähendab see, et 6 kuu euribor jõuab aasta lõpuks umbes 3,2 protsendi juurde.

Praeguse 3,6 protsendi suuruse taseme juurest tähendab see mõnekümne euro võrra väiksemaid laenumakseid 100000 eurose laenu puhul. Kuigi see mõju pole suur, on sellegipoolest laenukulud langemas. See leevendab reaalpalga languse mõju ja julgustab ettevõtteid ja majapidamisi taas investeerima. Võrreldes aga selle aasta alguse lootustega, on oodatav olukord aasta lõpus veidi kehvem, mis puutub just intressimäära mõju.

Enamik hinnatõusu näitajaid euroalal püsisid juunis eelneva kuuga samal tasemel või veidi alanenud. Euroopa aastane inflatsioon on jõudnud 2,5 protsendini. Toidu hinnad on kasvanud 2,4 aastaga protsendi võrra ja energia hinnad on olnud sisuliselt muutumatud. Teenuste hinnakasv on jätkuvalt 4,1 protsenti ja kaupade hinnatõus 0,7 protsenti. Seepärast ongi just teenuste hinnakasv peamine Euroopa Keskpanga mure.

Palgakasv ilma tootlikkuse kasvuta on suurendanud kulusurvet, seda eriti just teenuste puhul. Kuigi palgakasv ilma tootlikkuse kasvuta on jätkumas, on see väiksem kui varem. Need arengud olnud ootustega kooskõlas ning ei ole ootust, et palgakasv võiks euroalal järgmise aasta jooksul üles hüpata. Kasumid on pigem vähenemas ning see vähendab hinnasurveid.

Aastane inflatsiooni määr on edaspidi kasvamas sest aasta teises pooles taandub välja eelmise aasta energiahindade languse mõju. Selle lühiajalise ja juba toimunud sündmuste jõudmine andmetesse ei tähenda inflatsioonisurve kasvu. Palgasurve langus ja oodatav tootlikkuse kasv vähendavad samal ajal inflatsioonisurvet.

Euroala majandusel on teises kvartalis arvatavasti läinud halvemini kui esimeses kvartalis. Peamine väljakutse on majanduskasvu toetamises just läbi innovatsiooni, investeeringute ja regulatsiooni parandamise. See aitaks tõsta elu kvaliteeti ilma inflatsioonisurveta ning seeläbi ka madalama intressimäära juures.