Jõhkrate kärbete ootuses. Koalitsioonilepinguga asutakse lahendama miljardi euro probleemi

Ehkki Kaja Kallase valitsus esitles end kui ebapopulaarsete otsuste tegijat, õnnestus ekspeaministril pääseda Euroopasse enne, kui saabus kõige valusamate valikute aeg. Uuel valitsusel manööverdamisruumi aga pole – jõhkrad kärped ja maksutõusud saavadki teoks. Vähemalt nii seab ette koalitsioonileping.

Eile Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE vahel lõppenud koalitsioonikõnelused olid mitmeski mõttes tavatud. Kui enamasti räägivad poliitikud ikka sellest, kuidas kõik kiiresti rikkaks ja õnnelikuks saavad, siis sel korral hoiti ootused madalal. Teadlikult, sest riigieelarves on ilmatuma suur auk, mis toob rõõmusõnumite asemel kaasa hoopis maksutõusud ja erakordselt suured kärped.

Maksutõusude ja kokkuhoiuvajaduse suurus oleneb sellest, millises tempos asub uus valitsus riigi rahandust korrastama. Kõigi kolme erakonna esindajad kinnitasid eile Delfile, et kuigi uusi maksutõuse ei jõuta enam 2025. aasta algusest jõustada, täidetakse eelarvereegleid siiski ka järgmisel aastal. Kuna rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi on tulevase aasta eelarvepuudujääk tervelt 5,3% SKP-st, peab valitsus lubatud piirmäära ehk 3%-ni jõudmiseks suutma leida kiiresti kuskilt ligi miljard eurot. See on üle viie korda suurem ülesanne kui tänavu, mil lisaeelarve käigus parandati eelarvepositsiooni 173 miljoni võrra. Ülesanne on nii suur, et kui tahta puuduolev auk katta pelgalt käibemaksuga, tähendaks see kõigile kaupadele ja teenustele ca 10% maksutõusu. Seejuures ei sisalda miljardi euro suurune väljakutse ministeeriumide lisataotlusi (näiteks laskemoona), mistõttu on tegelik väljakutse ilmselt veelgi suurem.

Ometi käib 3% reegel kõigi erakondade esindajate jutust pidevalt läbi. Kõnelustel osalenud poliitikud kinnitasid kui ühest suust, et suur ja arvestatav osa miljardi euro suuruse mõistatuse lahendusest on kärbetel. Näiteks on koalitsioonipartnerid kokku leppinud, et järgmise kolme aasta jooksul kärbivad ministeeriumid oma valitsemisalade kulusid 10% võrra. Kärbe puudutab nii tööjõu- ja majandamiskulusid kui ka teenuseid ja toetusi. Seda, mis teenused ja toetused täpsemalt ära kaotatakse, ei kirjutatud sisse aga koalitsioonileppese, vaid nende üle algavad arutelud sügisestel eelarvekõnelustel. „Sel aastal on ikka reaalne kärbe, mitte nagu eelmine kord, kui RESi tabelisse kirjutati „ministeeriumite kärbe 120 miljonit“, aga sinnapaika see jäigi,“ näitlikustas üks tipp-poliitik.

Ehkki kõik kõnelustel esindatud pooled räägivad, et kärbetel ja riigi efektiivsemaks muutmisel on suur roll, on selge, et miljardit eurot ainuüksi kärbetega pole võimalik katta. Kuna uusi makse samuti enne 2025. aasta teist poolaastat ei kehtestata, räägivad asjaosalised järgmise aasta eelarve lappimisel ühekordse loomuga tuludest, mis olevat sillaks 3% eesmärgi ja uute maksutõusude vahel. „Eks te homme (täna – toim) näete, kuidas see täpselt välja hakkab nägema, aga meil on plaan olemas,“ ütles üks põhiläbirääkija, kirjeldades lahendust üllatusena.

Delfile teadaolevalt loodab uus valitsus teenida maksumuudatustelt 2025. aasta eelarvesse 700–800 miljonit eurot lisatulu. Kuna ainuüksi automaksu ja teiste teisel poolaastal rakenduvate maksudega seda summat kokku ei korja, sisaldab summa endas tõenäoliselt ka maksuküüru kaotamise edasi lükkamist. Arvestades Reformierakonna jäika positsiooni selles küsimuses, võibki seda pidada eelkõneleja mainitud üllatuseks. Maksuküüru täieliku ära jätmisega pole aga Reformierakond ilmselt endiselt nõus, mistõttu võib oodata lahendust, kus maksuküür saadetakse ajaloo prügikasti pärast julgeolekumaksu täielikku jõustumist.

Seega, palju räägitud julgeolekumaks tuleb, kuid see saab olema kombinatsioon tulumaksust, käibemaksust ja ettevõtjatele seatavast lisakoormisest.

Selleks, et kärped ja maksutõusud oodatavat majanduskasvu täiesti ära ei lämmataks, plaanib valitsus tulla välja ka uute investeeringute ja ergutusmeetmetega. Tulevane peaminister Kristen Michal on jõudnud korduvalt rõhutada, et vähemalt majandusvaldkonnas on oodata häid uudised. „Need meetmed saavad olema pigem pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetavad. Eesmärk on suurendada meie ettevõtete tootlikkust. Jüri Ratase valitsus proovis koroonaajal raha lihtsalt tänavatele tuua ja seeläbi majandust stimuleerida, aga me nägime, et sel viisil tegutsedes jäi majanduskasv väga ajutiseks,“ ilmestas üks läbirääkijatest.