HEA TEADA | Uue kodu planeering on tähtsam kui ruutmeetrid. Mida silmas pidada, et valesti avanev uks hiljem tuju ei rikuks?

Uue kodu loomine on inimese elu kaalukamaid otsuseid ja ka suurimaid rahalisi investeeringuid, seepärast tasub kodu planeering detailideni hoolikalt läbi mõelda, soovitab kinnisvaraarendaja Liveni loovjuht ja juhatuse liige Alina Kester.

„Kodu planeerimise juures on palju selliseid detaile, mille peale esimese hooga ise ei tulekski. Arusaadavalt mõeldakse rohkem disainile, viimistlusele ja mööblile kui sellistele küsimustele, kuhu suunas ühe või teise toa uks avanema peaks või kas lastetuba on sobiv ka siis, kui mudilasest on saanud teismeline,“ rääkis Liveni loovjuht Alina Kester.

Need küsimused võivad aga paljuski määrata selle, kuivõrd hiljem uue koduga rahul ollakse ning kui hästi pere end selles tunneb. Alina Kester on veendunud, et just planeering on hilisema kasutajakogemuse võtmes määrav ning isegi olulisem kui korteri ruutmeetrite arv.

Kes käib vannis ja kuhu vanaema istub?

„Esmalt tuleks kindlasti mõelda, milline on pere elustiil ja vajadused. Need, kes armastavad kodus tihti süüa teha ja perele või sõpradele õhtusööke korraldada, vajavad suuremat kööki ja söögiala, samas kui lastega peredele võib oluline olla hoopis kahe vannitoa olemasolu või spordisõbrale tähtis näiteks suurem hoiuruum, kus oma varustust hoida. Kuna kodu suurus seab alati mingid piirid, tuleb otsustada, mis on tähtis ja mille arvelt ollakse valmis järeleandmisi tegema,“ selgitas Alina Kester.

Selleks, et unistuste kodu teeks rõõmu ka siis, kui selles on juba mõnda aega elatud, soovitab Alina Kester kaardistada pere soovid ja vajadused ning hinnata igaühte 10 palli skaalal.

Kui korterist saab kodu – mõnda asja enne sissekolimist ei märka

Ruumide suuruse ja paigutuse kõrval on aga mitmeid teisigi olulisi detaile, mille targal planeerimisel on ruumide kasutamine mugavam ning uus kodu pakub rahulolu ka aastate pärast. Neid detaile on oluline teada ja võimalikult varakult arvestada, rõhutas Alina Kester.

„Kui kodus juba sees elatakse, ilmneb sageli selliseid nüansse, mille peale nii-öelda paberil mõeldes ei tulekski. Näiteks tekib esikusse must tsoon ehk ala, kus viibitakse välisjalanõudega ja mis seetõttu pidevalt määrdub. Ruumide ja uste paigutuse puhul tuleks kindlasti jälgida, et see must tsoon ei satuks samale põrandaalale, mida on tarvis ühest toast teise minekuks. Porine põrand vanni- või magamistoa ukse ees võib pikapeale väga häirivaks muutuda,“ selgitas Alina Kester.

Tähelepanu tuleks pöörata ka pesuruumi planeeringule ning pistikute-lülitite asukohtadele, samuti jälgida, kuidas avanevad ruumide uksed.

„Vannis või duši all käies saab osa pesuruumi põrandast paratamatult märjaks, vale planeeringu korral jääb see märg põrand aga ukse ja kraanikausi vahele, mis tähendab, et kõigil, kes lähevad hambaid pesema, saavad sokid märjaks,“ täpsustas Alina Kester. „Ajapikku võivad häirivaks muutuda ka läbimõtlemata asukohas lülitid ja pistikupesad ning seegi, kui mõni uks avaneb justkui valele poole või on ukselink ebamugavas kohas. Neid küsimusi on võimalik juba planeerimise käigus lahendada ja seda tuleks kindlasti teha.“

Kontrollküsimused muudavad pakkumiste võrdlemise lihtsaks

Pere elustiil ja vajadused võivad aja jooksul muutuda, seepärast soovitab Alina Kester tänaste soovide kaardistamise kõrval uurida sedagi, mil määral on korterit võimalik hiljem ümber kohandada ning millised detailid planeeringu puhul on sellised, mis võivad tulevikus hakata kasutajakogemust mõjutama. Selleks tasub uusi kortereid ja planeeringuid uurides mõelda ka järgmistele küsimustele. Erinevatele planeeringutele plusse ja miinuseid andes on hiljem lihtne võrrelda, milline kõige rohkem pere soovidele ja vajadustele vastaks.

• Millised on kandvad seinad ja kus oleks võimalik vajadusel muudatusi teha?

• Kas kodus on küllalt panipaiku asjade hoiustamiseks (garderoobikapp esikus ja tubades, eraldi panipaik või majapidamisruum)?

• Kas ruumide suurus ja kuju on selline, mis mahutab sinu jaoks olulised esemed?

• Kas ruumide paigutus lubab külalisi võõrustada nii nagu sulle meeldiks?

• Kas elutuba on läbikäidav või pääseb magamistubadesse läbi koridori?

• Kas köök on elutoa osa või veidi eraldatud? Kas seda saaks soovi korral muuta?

• Kas kööki on soovi korral võimalik planeerida saar?

• Kas köögis on sinu jaoks piisavalt töötasapinda?

• Ega koridorid ei võta korteri pindalast ebamõistlikult suurt osa?

• Kas sulle on oluline omaette vannituba, kuhu pääseksid otse magamistoast?

• Kas korteris on eraldi WC, kui sa seda soovid?

• Ega uksed üheaegsel avamisel üksteist takistama hakka?

• Kas päikese liikumine on päeva ja aasta jooksul selline, nagu sooviksid?