Jaanuaris oli meil registreeritud töötuid kokku üle 55 570, juuni lõpu seisuga oli neid 48 759, vähenemine pea seitse tuhat inimest. Kõige rohkem on absoluutarvudes töötuid Tallinnas (17 000), mis on ka loomulik, sest seal elabki kõige rohkem inimesi. Absoluutarvudes järgnevad Ida-Viru (7200) ja Tartu (5400) maakonnad. Numbrid on ümardatud.

Kui aga vaadata suhtarvuna tööturul aktiivsetesse inimestesse, siis on töötus kõige tõsisem probleem Ida-Virus ja Valgamaal. Kõige madalam on töötuse määr Hiiumaal ja Viljandimaal.

Protsentuaalselt on töötus kõige rohkem vähenenud poole aasta jooksul Hiiumaal, Saaremaal ja Võrumaal, kõige vähem Ida-Virus. Kui korraks vaadata ka vanusegruppe ja soolist jaotust, siis jätkuvalt on kõige keerulisem positsioon tööturul 55+ naistel, kelle töötus on kõige vähem vähenenud.

Huvitav muster

Operatiivsemalt saab registreeritud töötuse kohta informatsiooni, kui vaatame päevastatistikat. Nimelt avaldab töötukassa andmeid ka päevade lõikes. Sellest statistikast tuleb välja, et juuni keskpaigast on registreeritud töötus hakanud uuesti kasvama ja jõudnud 14. juuliks arvuni 59 600. Siin avaldub huvitav muster.

Vaatasin päevaseid registreeritud töötuse andmeid. Võtsin vaatluse alla ajavahemiku 1. mai kuni 1. september ja võrdlesin 2024. aastat kahe varasema aastaga. 2024. aasta kohta on olemas juuli keskpaiga numbrid. Joonistus välja huvitav muster.

Töötus hakkab langema ning saavutab oma madalaima taseme juuni keskel, siis hakkab uuesti tõusma, saavutades mai taseme ning augustis suuresti enam ei muutu ning septembri alguses langeb jälle, sest ilmselt paljud tööotsijad lähevad koolipinki tagasi.

Ega väga head selgitust sellisele mustrile ei ole, ilmselt on mitmete põllumajanduse hooajatööde kõrghetk juunis, edasi olukord stabiliseerub. Kui taoline muster kordub ka sel aastal, siis võib eeldada, et registreeritud töötute arv jääb suvel kuskile 49 500 ümbrusesse ning hakkab uuesti langema septembri alguses.