Eesti Panga president: intressimäärade praegune tase aitab jätkuvat hinnakasvusurvet ohjes hoida

Viimase kuue nädala jooksul ehk alates eelmisest keskpanga intressiotsusest ei ole euroala majanduse kohta tulnud palju üllatavaid uudiseid. Nii ei olnud Euroopa Keskpanga nõukogul sel nädalal ka põhjust intressimäärasid muuta, kirjutab Eesti Panga blogis panga president Madis Müller.

Intressimäärade hoidmine praegusel tasemel on vajalik, et leevendada kestvat hinnatõususurvet, millesse panustavad teenuste kiirem hinnakasv ning ka palkade hoogne kasv eurolalal. Ka juba eelmisel nõukogu kohtumisel jäi kõlama tõdemus, et juunikuist intressimäärade langetamise otsust ei peaks tõlgendama kui avapauku kiirelt järgnevatele järgmistele sarnastele otsustele.

Surve hinnatõusuks on jätkuvalt tugev

Euroopa Keskpanga (EKP) jaoks on oluline enne intressimäärade täiendavat langetamist olla piisavalt veendunud selles, et hinnatõus euroalal aeglustub püsivalt sihiks seatud 2%-se temponi. Kuni surve hinnatõusuks on mitmete näitajate kohaselt veel jätkuvalt tugev, peab ka EKP olema oma otsustes kannatlik. Keskmine palgatõus euroalal ulatub endiselt 5% lähedale ja teenuste hinnatõus ületab 4%. Need mõlemad näitajad peaksid mõnevõrra langema, et olla kooskõlas püsivalt aeglase üldise hinnatõusuga. Samas kasvasid tarbijahinnad tervikuna euroalal juunis vaid 2,5%. Ettevaates on tõenäoline, et hinnatõusutempo jätkab aeglustumist, isegi kui aasta teises pooles võib see ajutiselt ka taas kiireneda.

Esialgsed andmed viitavad sellele, et euroala majandus jätkas kasvu ka teises kvartalis, kuigi tõenäoliselt mõõdukamas tempos kui oodatud. Kokkuvõttes on aga siiski hinnangud nii euroala majanduskasvu kui ka hinnatõusu väljavaate kohta endiselt üldjoontes kooskõlas Euroopa Keskpanga juunikuise prognoosiga. Kuigi suvisel puhkuste kõrghooajal võib eriti Euroopa lõunapoolsetes riikides jääda mulje, et inimesed on oma kulutustega üsna julged, siis tegelikult kosub tarbimine alles väga vaevaliselt. Samas on tarbijate kindlustunne paranemas käsikäes ostujõu kasvuga, sest inimeste sissetulekud kerkivad keskmiselt kiiremini kui hinnad.

Kokkuvõttes on endiselt põhjendatud hoida intressimäärad tasemel, mis hoiaks hinnatõususurve leevendamiseks mõnevõrra tagasi laenukasvu ja üldist majandusaktiivsust. Seejuures värskemate andmete järgi on ka praeguste intressimäärade juures laenunõudlus euroalal tervikuna kasvamas. Eestis on seejuures laenukasv selgelt euroala keskmisest kiirem.

Kuidas kanduvad keskpanga intressiotsused üle teistesse intressimääradesse?

Minult on küsitud, kuidas Euroopa Keskpanga nõukogu intressiotsused täpselt euribori intressimäärasid mõjutavad ja nii Eesti laenuvõtjateni jõuavad. Järgnevalt selgitan, kuidas see mehhaanika toimib. Keskpank määrab intressimäära, mida makstakse kommertspankadele keskpangas oma vaba raha hoiustamise eest, ning samuti intressimäärad, mida kommertspangad peavad maksma keskpangast lühiajalisi laene võttes. Need intressimäärad otsustatakse Euroopa Keskpanga nõukogus, misjärel saavad kõik euroalal tegutsevad kommertspangad täpselt samadel tingimustel oma riigi keskpangas nii hoiustada kui laenu võtta.

Seejuures mõjutab pangandusturgu viimastel aastatel enim just keskpangas hoiustamise intressimäär. Seda seetõttu, et pankadel on olnud klientidele väljalaenamise ootel piisavalt vaba raha ning keskmiselt on kommertspangad olnud rohkem huvitatud keskpangas raha hoiustamisest kui keskpangalt laenamisest.

Mõistagi on aga kommertspankadel keskpangas hoiustamisele lisaks ka muid alternatiive oma vaba raha lühiajaliseks paigutamiseks. Üks neist on võimalus pankadevahelisel turul teineteisele raha laenata. Eesti laenulepingutes tüüpiliselt kasutatav 6 kuu euribori intressimäär kujutabki endast intressimäära, millega on suuremad Euroopa pangad valmis teineteisele kuueks kuuks laenu andma. 6 kuu euribori kõrval on olemas ka 1 nädala ning 1, 3 ja 12 kuu euribori intressimäär. Keskpanga otsused mõjutavad intressimäärasid pankadevahelisel turul seeläbi, et keskpangaga tehingute tegemine on kommertspankade jaoks alati olemasolev turvaline alternatiiv. Kui näiteks keskpangas on võimalik raha riskivabalt hoiustada 3%-lise intressimääraga, ei ole ühel kommertspangal ratsionaalne kellelegi odavamat laenu pakkuda.

Keskpanga hoiused on lühiajalised

Erinevaid intressimäärasid tõlgendades on veel oluline mõista hoiuste ja laenude erinevate tähtaegade mõju. Nii näiteks on pankadel täna võimalik keskpangas raha hoiustades teenida 3,75% intressi. Keskpanka pandud hoiused on aga lühiajalised, tinglikult vaid ühepäevase tähtajaga. Samas on ka ette teada, et Euroopa Keskpanga nõukogu koguneb keskmiselt umbes 6 nädala tagant ja need on hetked, mil keskpank intressimäärade muutmist tüüpiliselt kaalub. 6 kuu euribori intressimäär on aga praegu mõnevõrra madalam, viimastel andmetel umbes 3,6%. Sellest võib järeldada, et omavahel 6-kuulisi lepinguid tehes eeldavad kommertspangad, et keskpank tõenäoliselt selle perioodi jooksul veel oma intressimäärasid langetab. Seetõttu võib olla ühe panga jaoks ratsionaalne raha kuueks kuuks välja laenata ka veidi madalama intressimääraga, kui ta teeniks ühe päeva haaval keskpangas raha hoiustades.

Kui eelnev kirjeldas keskpanga intressimäärade seost pankade omavahelise laenuturu ehk euribori intressimääradega, siis sarnase loogikaga mõjutavad keskpanga otsused lõpuks kaudselt ka pikaajalisemate laenude intressimäärasid, sh valitsuse võlakirjade ja pangaklientide hoiuste omi. Kui üks kommertspank vajab oma laenuäri kasvatamiseks ise täiendavat rahastamist, siis on tal võimalik kas laenata raha finantsturgudelt või innustada pangakliente oma hoiuseid kasvatama. Kuna keskpanga intressimäärade tõstmise järel on kommertspangale finantsturult raha laenamine muutunud kallimaks, tasub pangal pakkuda varasemast kõrgemat intressi ka hoiustajatele ning seeläbi oma vaba raha puhvrit suurendada pigem hoiuste mahtu kasvatades. Seega ei tähenda euribori intressimäärade tõus pankadele mitte ainult suuremat intressitulu, vaid ka suuremat intressikulu.

Samas võib see tulude ja kulude kasv olla ajaliselt nihkes, nagu me oleme näinud viimasel paaril aastal ka Eestis, mil pangad on teeninud rekordkasumeid. Seda seetõttu, et pankade vajadus hakata hoiustajate nimel aktiivselt konkureerima ei tekkinud koheselt käsikäes pankade intressitulusid kasvatama hakanud euribori intressimäärade tõusuga. Viimastel andmetel on aga pankade kasumid hiljutistelt rekordtasemetelt juba kukkuma hakanud, sest euribori intressimäärad on mõnevõrra langenud ja intressikulud samal ajal eelpool kirjeldatud põhjustel kasvanud.