Muutuv maailm. Eestlaste unistus Starbucks on USAs kaotamas üht oma peamist DNA osa

Kui küsida täna eestlastelt, millist globaalset brändi nad siia kõige enam ootavad, siis vastavad paljud, et Eesti vajab Starbucksi. Samal ajal ei lähe kohvikuteketil koduturul USAs just hästi ning sel on muuhulgas üks kurvavõitu põhjus.

Aastakümneid on Starbucks end müünud kui kodu ja töökoha vahelist kolmandat kohta, kus olla. Inimestel oli kombeks istuda kohvikus tunde, seal sõprade või töökaaslastega kohtuda või niisama raamatut ning ajakirjandust lugeda. Tänapäeval on aga 70% ostudest sellised, kus tellimus tehakse rakenduses või drive-in alal. Ettevõte on juba loonud sadu selliseid kohvikuid, kus istekohti ei olegi. See kõik paneb südame valutama pikaaegsel Starbucksi tegevjuhil, kes lahkus ettevõttest lõplikult alles eelmisel aastal.

Howard Schultz oli mees, kes ütles 1995. aastal, et Starbucks on lõpuks loonud inimestele mugava koha, kus lihtsalt olla. Ideest, et Starbucks on inimeste jaoks kolmandaks kohaks, kus pikemalt aega veeta, sai kohvikute keti DNA üks oluline osa. Istmed olid mugavad, mängis džässmuusika ja õhus oli värske kohvi lõhn. Mida paremat võibki tahta? Lisaks sai märgiliseks ka see, et kohvikutes kirjutati tellija nimi kohvitopsile käsitsi.

Ajad on muutunud

Tänapäeval on aga olukord oluliselt muutunud. Mobiilirakenduste ja drive-in’ide ajastul on juhtunud see, et inimesed soovivad kiirelt kohvi või mõne muu toote kaasa haarata ja ei jää enam kohvikutesse istuma. Ettevõte ise on sellele kaasa aidanud sellega, et nad on teatud kohvikutes mugavad toolid asendanud kõvade puidust istmetega, mis kuidagi pikalt istuma ei kutsu.

„Kolmas koht, kus olla, ei ole enam see, mis enne. See ei tähenda kohta, kus kellegagi kohtun. See ei ole enam oluline,“ ütleb uus tegevjuht Laxman Narasimhan.

Endine tegevjuht Schultz kirjutas maikuus LinkedIN-i pika postituse, kus väljendas nördimust, et kliendikogemusele kohvikuketis enam ei mõelda. „See peaks keskenduma kogemusele, mitte vaid tehingutele.“

Samas on Starbucks lihtsalt kaasa läinud trendidega, kus inimesed soovivadki kiiresti kohvi kätte saada ja minema kõndida või sõita. Ettevõte nägi, et seetõttu on võimalik ka tööjõukuludelt kokku hoida. Nad ei soovinud ka jääda inimestele sooja pakkuvaks avalikuks käimlaks. Osades kohtades on näiteks tualetti pääsemine muudetud selliseks, et kõiki sinna ei lasta. Turvakaalutlustel.

Kriitikute sõnul on Starbucksi suund kiirele müügile veelgi enam süvendanud soovi kohvikutes mitte istuda. Olukord on jõudnud selleni, et enam ei kirjutata paljudes Starbucksi restoranides käsitsi kohvitopsile nimesid vaid need prinditakse printerist välja.

Starbucksi töötajad on rahulolematud, sest töö kiirus tähendab nende jaoks rohkem tellimusi ja seda, et aina sisenevad ja väljuvad kliendid lasevad kohvikusse kas kuuma või külma õhku. Starbucksi müük vähenes teises kvartalis USAs 3 protsenti.

Hea lugeja, kui tihti sina kohvikus lõõgastumas või kohtumas käid?