Maksude tõstmine on Palmiste hinnangul vastuvõetav siis, kui sellega ei saa pihta kõige raskemas seisus olevad inimesed. Toiduainete käibemaksu tõstmine 24 protsendini halvab tema sõnul aga just kõige enam vaesemat elanikkonda. „Hetkel jääb arusaamatuks, mis takistab riigil luua kaitsemaksu ning miks minnakse tulu- ja käibemaksu tõstmise teed,“ sõnas pagaritööstur.

Kui säärane tee juba valiti, tulnuks maksumuudatuste mõju pehmenda erisustega, leiab Mantinga juht. „Süüa peavad ostma kõik. Käibemaksu puhul oleks tulnud teha erisus toiduainetele. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on toidu käibemaks madalamal. Poolas oli vahepeal täitsa null,“ näitlikustas Palmiste.

Toidutöösturi sõnul on toiduainete sektor praegu hinnasurve all maksutõusudetagi. „Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud enamike toormete hinnad. Lisaks on näha, et suhkur ja kakao ei ole alla tulemas,“ ütles ta.

Küll aga kiidab Palmiste valitsust otsuse eest lükata edasi 2025. aastaks kavandatud maksuküüruna tuntud tulumaksuerisuse kaotamine. „See oleks mõjutanud järgmise aasta riigieelarve seisu negatiivses suunas, tehes arvutusliku maksuaugu 0,5 miljardit eurot aastas. Pole just väike raha. Mõistlik on seda lubadust mitte ellu viia,“ nentis Palmiste.

Tema peaks valitsus maksuküüruga tegelema teistsugusel viisil. „Soovitaks teha maksuküüru muudatuse tulevikus selliselt, et küüru alumist otsa indekseeritaks iga-aastaselt nii, et keskmist palka teeniv inimene ei satuks küüru alla,“ lisas ta.

Samuti on toidutöösturi sõnul tervitatav ka ministeeriumide palgakulude kärbe. „Kui erasektoris on tulud kokku kuivanud, siis tehakse kiirelt otsused kulude poolelt. Igati õige on riigil ka nii käituda,“ lõpetas Palmiste.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena