Jurist selgitab: kuidas võtta pärand vastu siis, kui pärandajal olid ka võlad?

Pärimise protseduuri ja seda, kuidas toimida pärandiks saadud võlgade korral, selgitab Rakvere notar Elvira Kirtjanova.

Täpselt nagu lapse sünd on igapäevaelu osaks ka inimese surm ja temast maha jäänud maise vara üleminek pärijatele. Enamiku inimeste jaoks on pärandi saamine miski, mida omal nahal varem kogetud ei ole ja seetõttu tekitab küsimusi nii pärimismenetlus ise kui ka sellega kaasneda võivad ootamatused nagu lahkunu seni teadmata olnud võlad.

Kui inimene on surnud ja tal oli vara, siis tavaliselt leidub huvilisi, kes soovivad pärandvara enda nimele vormistada. Pärimisõiguse vormistamiseks peab pöörduma notari poole. Pärimise aluseks on pärandaja viimne tahe kas testamendi või pärimislepingu vormis, nende puudumisel aga pärimisseadus.

Pärast kolme kuud pole võimalik pärandist loobuda

„Praegu kehtiv pärimisseadus näeb ette, et pärivad kõik seadusjärgsed pärijad, kes kolme kuu jooksul pärast pärandaja surma ja oma pärimisõigusest teada saamist pärandist ei loobu. Kui see tähtaeg on möödunud, siis pärandist loobuda võimalik ei ole,“ ütleb Rakvere notar Elvira Kirtjanova.

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased, kes pärivad kolmes järjekorras. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja lapsed ja nende järeltulijad. Teise järjekorra pärijad on pärandaja vanemad ja nende järeltulijad ehk lahkunu õed ja vennad. Kolmanda järjekorra pärijad on pärandaja vanavanemad ja kõik nende allapoole ulatuvad harud. Kui kõik sugulased on pärandist loobunud, siis on pärijaks pärandaja viimase elukoha järgne linn või vald.

„Kui pärija ei loobu pärandist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks. See tähendab, et temale lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna,“ räägib Kirtjanova.

Muret ei ole pärijal siis, kui pärandajast on järele jäänud ainult nii-öelda positiivne vara – kinnisvara, sõiduk, raha pangakontol jne. Kuid pärandaja võlakohustused on samuti pärandvara, mis läheb pärandi vastuvõtmise korral üle pärijatele, kes on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvelt.

Pärandaja võlgade tõttu pärandist loobuma ei pea

Ent mida teha siis, kui pärijale on teada või tal on alust eeldada, et pärandajal olid võlad? Kas ainuke viis on pärandist loobuda? Kas ja kuidas saab pärija kaitsta oma vara pärandaja võlausaldajate eest?

„Seadusandja on õnneks andnud pärijatele kaitsevahendi, tänu millele on ka võlgadega pärandi puhul võimalik pärimismenetlus lahendada nii, et pärija võtab pärandi vastu ja taotleb pärandi inventuuri. Kui pärandi inventuur on tehtud, siis ei vastuta pärija oma isikliku varaga pärandaja võlgade eest,“ toob Kirtjanova välja.

Pärandi inventuuri teeb kohtutäitur ja tasu selle eest on sätestatud kohtutäituri seaduses. Kui pärandvara koosseisu kuulub ese, mille suhtes pärijal on eriline huvi, siis on pärandi vastu võtnud pärijal võimalik selle osas pärandaja võlausaldajatega läbi rääkida ja näiteks eseme võõrandamise asemel selle väärtus hüvitada.

Kui inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekirja alusel on ilmne, et surnud inimese pärandvarast kõigi tema võlgade katteks ei piisa ja pärija ei ole nõus tasuma pärandaja võlgu oma vara arvelt, siis tuleb esitada kohtule avaldus pärandi pankroti väljakuulutamiseks.

„Sellisel juhul ei tohi pärija pärandvara iseseisvalt käsutada ega võlausaldajate nõudeid täita, vaid kohus määrab pankrotihalduri, kes tegeleb pärandvara realiseerimise ja võlgade kustutamisega,“ sõnab Kirtjanova. Juhul, kui pärandvarast ei jätku isegi pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulude katmiseks, võidakse pankrotimenetlus lõpetada ka pankrotti välja kuulutamata ehk raugemisega.

Pärandiga seotud murega saab alati pöörduda notari poole

Loomulikult on igaühel vaba tahe ja õigus otsustada, kas ta loobub probleemsest pärandist ja tekitab sellega kogu suguvõsa puudutava ahelreaktsiooni või siiski võtab pärandi vastu ja tegeleb surnud isiku võlgade klaarimisega ise.

„Notarite ülesanne on selgitada inimestele pärandi inventuuri läbiviimise ja pärandvara pankrotimenetluse algatamise võimalust,“ sõnab Kirtjanova. „Kui pärija ei suuda ise vastavat avaldust koostada, siis saab abiks olla pärimisasja menetlev notar, kellelt võib paluda õigusnõustamist ja avalduse koostamist ametiteenuse korras,“ selgitab ta.