Pankrotihaldur selgitab: kas töötaja võib nõuda töötasu maksejõuetult tööandjalt?

Majanduslikes raskustes äriühingud on lahutamatu osa majanduskeskkonnast ning paratamatult tekivad seeläbi ka võlgnevused töötajate ees. Paljud pole aga kuulnud õigusest saada vähemalt osaliselt saamata jäänud raha Eesti Töötukassa kaudu tagasi, kirjutab advokaadibüroos RASK tegutsev pankrotihaldur Maarja Roht.

Klassikalise käsitluse järgi on tööandja maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline olukord ei ole ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata pikemaajaliselt tema kohustusi. Viimasel juhul arvestatakse kohustustena ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Miks ja millal tuleks esitada tööandja suhtes pankrotiavaldus?

Töötajal tekib õigus esitada ühingu suhtes pankrotiavaldus olukorras, kus tööandja tunnistab suutmatust jooksvaid kohustusi täita või ka oma püsivat maksejõuetust, aga juhatus või teised esindusõigusega isikud pankrotiavaldust esitanud ei ole. Kui poolte vahel võlgnevuse summa üle vaidlust ei ole, saab tööandja vastu pankrotiavalduse esitada töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töö(võtu)lepingu alusel. Seega ei ole alati pankrotiavalduse esitamiseks vajalik, et töötaja oleks eelnevalt pöördunud võla sissenõudmiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Pankrotiavalduses tuleb töötajal tõendada tööandja maksejõuetus ning nõude olemasolu – esitades kohtule tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea nõude kohta muid tõendeid esitama. Lisaks tuleb tasuda kümme eurot riigilõivu.

Seejärel hindab kohus pankrotiavalduses väljatoodud asjaolusid ning kuulatakse suuliselt või kirjalikult ära tööandja esindaja ehk võlgnik. Kui pankrotiavaldus vastab seaduses sätestatud tingimustele ning puuduvad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks, määrab kohus äriühingule ajutise halduri. Viimase ülesandeks on muuhulgas selgitada välja ühingu varaline seis ning anda hinnang võlgniku maksejõulisusele.

Töötajal ei pea olema endal vahendeid pankrotimenetluse rahastamiseks

Sageli juhtub nii, et ettevõttel endal puuduvad vahendid ehk vara pankrotimenetlusega kaasnevate kulude katteks, sh ka ajutise halduri töö tasustamiseks. Sellisel juhul määratakse veel enne menetluse läbiviimise eeldusena deposiit ajutise halduri tasu ja menetluskulude katteks. Deposiidi tasumise ettepanek tehakse avalikkusele läbi väljaande Ametlikud Teadaanded ning kohtu määratud summa on võimalik tasuda kõigil, kellel on huvi pankrotimenetluse läbiviimise vastu, seega ka töötajatel.

Samas võib määratav deposiit olla oluliselt suurem töötaja nõudest, mistõttu ei ole kogu pankrotimenetluse läbiviimise rahastamine mõttekas ega otstarbekas. Sellisel juhul on seadusandja sätestanud töötajale erandina võimaluse saada kohtumäärus, mille alusel tekib iseseisev õigus Eesti Töötukassa poole otse pöörduda.

See, kas Eesti Töötukassasse on õigus pöörduda töötajal iseseisvalt või pankrotihalduri kaudu, sõltub sellest, kas pankrotimenetlus jätkub või lõpeb.

• Kui kohus jätab ajutise pankrotihalduri nimetamata või esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on avalduse esitanud töötajal õigus esitada Töötukassale avaldus maksejõuetuse hüvitise määramiseks. Avaldusele lisatakse kõik nõude aluseks olevad ja selle suurust tõendavad dokumendid.

• Kui kohus kuulutab ühingu suhtes välja pankroti või lõpetab pankrotimenetluse enne pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, esitab avalduse maksejõuetuse hüvitise määramiseks pankrotihaldur või ajutine haldur likvideerija ülesannetes kõigi töötajate kohta ühiselt.

See tähendab, et olukorras, kus tööandja jääb töötajale võlgu ja töötajal on soov saada vähemalt osaliselt kätte saamata jäänud tasud ja hüvitised, tuleb tal endal olla aktiivne ning kasutada enda õigusi.