Ostukindlustuse meelespea: kuidas tasuta raha laua pealt üles korjata

Vanarahva tarkus, et õnnetus ei hüüa tulles, kehtib ka hiljuti ostetud asjade puhul. Kuigi sellistel puhkudel saab kasutada meelerahufondi sääste, on lihtsam ja mugavam kasutada ostukindlustust, mis tuleb paljude krediit- või osa deebetkaartidega tasuta kaasa. Coop Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor toob välja, mida tasuks ostukindlustuse juures teada ja jälgida.

Ostukindlustus on mugav ja sisuliselt olematu kuluga võimalus tagada, et äsja ostetud asjaga juhtunud probleemid ei tähendaks kohe suurt väljaminekut. Suvisel ajal võib näiteks uus telefon kukkuda SUP-lauaga sõites vette või alles kevadel ostetud ratas langeda varaste ohvriks. Nendel ja paljudel teistel puhkudel tuleb mängu ostukindlustus, mis aitab tekkinud kahjusid hüvitada.

Seejuures ei pea ära kasutama igapäevase töö kõrvalt kogutud teenistust, kus iga euro säästmiseks on tulnud seda oma aja vastu vahetada, vaid korjata laua pealt üles just sellisteks olukordadeks mõeldud kindlustuse raha. Nii saab enda teenitud raha kasutada investeerimiseks ja oma netoväärtuse kasvatamiseks.

Ostukindlustuse üheks suuremaks eeliseks on selle mugavus – erakliendina saab selle sageli tasuta kaasa krediitkaardi, aga Coop Panga puhul ka deebetkaardiga. Ehk kui õige pangakaart on juba nagunii olemas, siis mingit lisakulu ostukindlustusega ei kaasne.

Õnnetusjuhtumi korral kiputakse sageli esimese lahendusena mõtlema kodukindlustuse peale, kus kaitstud on ka teatud isiklikud tarbeesemed, kuid sageli on sealne omavastutus niivõrd kõrge, et kindlustuse kaetav osa asjade puhul on kas väike või suisa olematu.

Uuemad kodukindlustuse poliisid seavad omavastutuse alampiiriks enamasti 300 eurot ehk see on summa, mille peab kahju korral ise tasuma ning kodukindlustus katab ainult selle osa kahjust, mis mainitud piiri ületab. Ostukindlustusel jääb omavastutus aga enamasti 30 euro juurde ehk on umbes kümme korda madalam.

Muidugi on ostu- ja kodukindlustusel erinevad funktsioonid, aga kui jutt käib tarbeesemete kahjujuhtumitest, siis kindel võitja on siin ostukindlustus.

Võimalusel tasub uus ese kohe välja osta

Ostukindlustus kehtib uutele esemetele ehk nendele asjadele, mille ostust pole möödas rohkem kui 180 päeva. Päevade arvestus võib mõneti sõltuda teenusepakkujast, kuid rusikareeglina hakkab kaitse kehtima sellest hetkest, kui ostetud asi on ostja käes. Ehk kui täna osta veebipoest uus telefon ja saada see kätte kahe päeva pärast, hakkab kindlustus ka kehtima kahe päeva pärast, mil müüja on telefoni ostjale üle andnud.

Siiski on ka mõningaid erisusi, millega tuleks arvestada. Näiteks peab toode olema ostukindlustuse saamiseks täielikult välja ostetud. Seega, kui maksta uue telefoni eest kogu summa korraga, olgu see eraisiku deebet- või krediitkaardiga, kehtib sellele automaatselt ka ostukindlustus. Seda muidugi eeldusel, et kaardiga ostukindlustus kaasa tuleb.

Kui aga valida tasumine osade kaupa, hakkab ostukindlustus kehtima sellest hetkest, kui toote eest on makstud kogu summa. Seega, kui osta uus telefon ja tasuda selle eest osade kaupa kolme kuu jooksul, kehtib ostukindlustus alles pärast viimase makse sooritamist. Küll aga hakkab 180-päevane arvestus pihta juba ostmise hetkest.

Seetõttu tasub ostukindlustuse saamiseks eelistada toote väljaostmist näiteks krediitkaardiga, millega saab tagasimakse tähtaega edasi lükata, aga koheselt ostetud asja omanikuks koos vajaliku kindlustusega.

Milliste eripäradega tuleks veel arvestada?

Ostukindlustus laieneb suurele osale kestvuskaupadest, kuid arvestada tasub mõne olulise punktiga. Näiteks Coop Panga erakliendi deebet- ja krediitkaartidega hakkab ostukindlustus kehtima toodetele, mille ostuhind on vähemalt 100 eurot ja kuni 2500 eurot. Sarnaseid hinnapiire näeb ka teiste kindlustuspakkujate juures.

Omavastutus jääb sellistel toodetel 30 euro juurde juhtumi kohta, seega kui näiteks 300-eurose telefoniga juhtub kaks kuud pärast ostu õnnetus ja see on vaja täielikult välja vahetada, katab kindlustus sellest 270 eurot. Sama loogika kehtib ka siis, kui telefon vajab ainult remonti, mitte täielikku väljavahetamist. Kuna ostukindlustus kaardiomanikule midagi ei maksa, on kindlustuse abi kasutamine justkui maast leitud raha.

Tasub aga arvestada, et ostukindlustuse alla ei lähe näiteks kasutatuna ostetud asjad, teenused, piletid ega ka toiduained ja ravimid. Teatud esemetele kehtivad aga tavapärasest madalamad kompensatsioonisummad.

Rohkem võimalusi kui piire

Üldiselt võib aga ostukindlustuse peale panustada paljudel juhtudel. Samuti käivad nii kindlustusega suhtlemine õnnetuse korral kui ka kompensatsiooni saamine lihtsalt ja kiirelt.

Ostukindlustuse eelis on kindlasti seegi, et erinevalt kodukindlustusest, mis kehtib sageli vaid Eestis või Euroopa Liidus juhtunud õnnetustele, saab ostukindlustusele toetuda mistahes maailma nurgas toimunud juhtumi korral.

Lisaks kehtib ostukindlustus ka välismaalt ostetud või tellitud kaupadele. Seega võib tegemist olla ka hea abilisega reisihuvilisele, kes on äsja soetanud näiteks uue matkavarustuse, kohvri või telefoni, olgu see kodumaal või reisisihtkohas.

Kindlustusega on võimalik katta ka kahjustada saanud asja remondikulusid, eeldusel, et see on majanduslikult otstarbekas. Näiteks teatud juhtudel võib olla mõistlik hüvitada vaid purunenud telefoni ekraanivahetus, teistel juhtudel aga mitte. Muidugi on kindlustusega kaetud ka vargused ja röövimised ning erinevad ettenägematud kahjujuhtumid.

Seega tasub asjad alati kohe välja osta krediit- või deebetkaardiga, millel on tasuta ostukindlustus. Kui tekib küsimusi, kas mingi konkreetne asi on ostukindlustusega kaetud, tuleks oma kindlustuspakkuja tingimused üle vaadata.

Üldiselt on aga tegemist kindlustusega, kus omavastutus on madal, kuid kaitse laiaulatuslik ja pole mingit põhjust, miks seda ei peaks kasutama – eriti, kuna see on tasuta ning aitab säästa raha, mida saab kasutada hoopis investeerimiseks või elamusdividendide kogumiseks.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.