Ühistutele anti savijalgadel lubadus. Ministeerium: meil ei ole selleks raha

Ehkki võimukõnelustelt jäi kõlama plaan jagada maapiirkondade korteriühistutele senisest heldemat toetust, ei ole see kliimaministeeriumi arvates Euroopa reegleid järgides tehtav. Ühistud on nüüd teadmatuses: kas jääda ootama paremaid tingimusi või anda taotlus sisse tänavu?

Korteriühistute tahtes enda maja korda teha ei maksa kahelda. Kui eelmise aasta aprillis KredEx korterelamute terviklikuks kordategemiseks meetme avas, saadi 80-miljoniline maht täis sama tööpäeva lõpuks. Sel sügisel tuleb meede uuesti ning seekord on välja panna juba kaks korda suurem summa: 160 miljonit eurot. Toetusmäärad pooleteise aastaga aga muutunud ei ole: Tallinnas ja Tartus saab tervikrekonstrueerimiseks riigilt endiselt 30% toetust, maapiirkondades võtab riik enda kanda 50% kuludest.

Ent paljudel juhtudel ei ole isegi poole kulust riigi õlule võtmine piisav. Juba aastaid on räägitud murest, et maakohtade väikeste kortermajade probleemi säärane pakkumine ei lahenda. Sealsed korteriühistud lihtsalt ei esita taotlusi, kuna omaosalus jääb endiselt liiga suureks. „Näeme, et väikestes maapiirkondades on elamute korda tegemine endiselt väga suur probleem. Lävend on lihtsalt liiga kõrge. Kui inimestel tuleb peale renoveerimist maksta ruutmeetri eest üle viie euro juurde, on selge, et see käib maapiirkondade elanikele üle jõu,“ selgitab selle teema enda südameasjaks võtnud riigikogu liige sots Anti Allas mure olemust.