Uue valitsuse koalitsioonileping näeb ette ajutise julgeolekumaksu kehtestamise, mille raames tõusevad eraisikutele nii tulu- kui ka käibemaks ning ettevõtetelt hakatakse võtma sisuliselt 2% kasumimaksu.

Äripäev kirjutas eile, et tulumaksu 2%-list tõusu hakatakse inimeste tuludelt arvestama esimesest eurost. Teisisõnu plaanitakse vaestele sisuliselt eritulumaksu. Seda kinnitas täna Vikeraadio saates “Uudis+“ ka reformierakondlane Annely Akkermann: „Jah, nii on öeldud küll. Peaminister Kristen Michal on öelnud, et see maks on kavandatud alates esimesest eurost ja kõikidele.“

Kuigi on juba hinnatud, et julgeolekumaks mõjub rängimalt kõige vaesemale elanikkonnale, keda Eestis on 56 000 leibkonda, siis Akkermann selle pärast suurt muret ei tunne. „Ta (julgeolekumaks – toim) on väga laiapõhjaline. Ükskõik, kui vaene või rikas sa oled, julgeolek on ühine hüve, seda üksinda keegi ei saa rahastada. On vajalik kõigile ja on seetõttu ka kõigile kehtestatud. 2% tuludelt on selline, mis tegelikult ei tohiks endast märku anda igapäevase tarbimise juures.“

Reformierakonna poliitik tõi näiteks, et 500-eurose brutopalga juures moodustaks 2% julgeolekumaks kuu peale 10 eurot. „Ma arvan, et sellega on võimalik suhteliselt märkamatult hakkama saada.“

Ajutine maks

Ettevõtete kasumimaksu on samal ajal aga juba avalikult kritiseerinud ka reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi. Akkermann mõistab seda kriitikat. „Ma arvan, et igal Reformierakonna liikmel lööb piste külge. Ettevõtte klassikalise tulumaksu puudumine on olnud Eesti edu võti, mida on teised riigid kadestanud. Samas on ettevõtjad meie poole pöördunud, et koguge ometi see maks kokku ja ostke need relvad, et Eesti oleks kaitstud. Ma arvan, et ettevõtjad on valmis 2% tuludest maksma julgeolekukulude katteks,“ rääkis ta.

Samas rõhutas Akkermann, et julgeolekumaks on tähtajaline, st kehtib 2028. aastani. Lisaks tuleb kõigepealt julgeolekumaksu eelnõu ka välja töötada ja riigikogu rahanduskomisjonile esitada.