Harju Elekter teenis rekordilise ärikasumi, kuid teisel poolaastal kasvu ei oota

Pärast nõrka aasta algust saavutas Harju Elekter teises kvartalis rekordilise ärikasumi, teatas ettevõte.

„Kontserni 2024. aasta teise kvartali tulemused olid prognoositult tugevad. Pärast nõrka aasta algust saavutasime teises kvartalis ajalooliselt rekordilise ärikasumi. Kontserni õiget suunda näitab ka 7,8%line ärikasumlikkuse marginaal, mis annab meile võimaluse suurendada kasumlikkust soovitud tasemeni, edendada äri jätkusuutlikult ja teha ka tulevikus omanikutulu väljamakseid,“ kirjutas börsiteates ettevõtte finantsjuht Priit Treial.

Kui teise kvartali müügitulu püsis aastavõrdluses sisuliselt samal tasemel ning kerkides 0,1% kuni 56,8 miljoni euroni, siis ärikasum kerkis 68% 5,45 miljoni euroni. Puhaskasum kerkis enam kui kolm korda 3,47 miljoni euroni, mis teeb aktsia kohta 0,19 eurot.

Majandustulemustele andsid suurima panuse Treiali sõnul taas Leedu ja Eesti äriüksused ning kõrghooajale iseloomulikult taastati kasumlikkus ka Soomes. „Rootsi tulemuste parandamiseks jätkame eesmärgistatult meeskonna tugevdamise, hilinenud projektide lõpetamise ja uute tellimuste kasvatamisega,“ lisas finantsjuht.

„Vaatamata positiivsele esimesele poolaastale, näeme siiski tellimuste stabiliseerumist, mistõttu ärimahtude kasvu teisel poolaastal ei ole oodata," ütles Treial. Soome jaotusvõrkude vähenenud tellimused mõjutavad meid jätkuvalt nii käesoleval kui ka järgnevatel aastatel, kuigi oleme osaliselt suutnud neid tellimusi asendada uute klientide ja projektidega. Päringute hulk näitab tugevaid investeeringuid elektrifitseerimise sektoris ja töömahu kasvu järgmise aasta tellimuste osas.

Enim kasvas müük Leedus

Kontserni põhitegevusala, tootmine, ei toonud märkimisväärset müügitulu kasvu. Teises kvartalis teeniti tootmissegmendist 54,3 (2023 II kv: 54,0) miljonit eurot ja esimesel poolaastal 98,7 (2023 6k: 96,6) miljonit eurot. Müük kasvas enim Leedu tootmisüksuses, kus keskendutakse energiajaotuse ja sagedusinverteri seadmete ning lahenduste arendamisele merendus- ja tööstussektorites. Tootmissegment moodustas aruandekvartali ja poolaasta konsolideeritud müügitulust 95,3%.

Aruandekvartalis teeniti Eestist 6,9 (2023 II kv: 5,6) miljonit eurot, mis on 24% rohkem kui aasta varem. Kuue kuu võrdluses kasvas müügitulu veidi tagasihoidlikumalt, ehk 8,1% võrra, ulatudes 11,4 (2023 6k: 10,5) miljoni euroni. Müügitulu kasv Eestis tulenes peamiselt kompaktalajaamade suuremast müügist elektri jaotusvõrgu klientidele.

Soome turult teeniti teises kvartalis 20,6 (2023 II kv: 24,5) miljonit eurot ja esimesel poolaastal 37,5 (2023 6k: 43,1) miljonit eurot, mis on vastavalt 16% ja 13% vähem kui aasta varem. Müügitulu Soomes vähenes kompaktalajaamade segmendi madalama nõudluse tõttu, mis tulenes 2024. aasta alguses rakendatud kommunaalteenuste hinnakontrolli meetodite muudatustest, märkis finantsjuht.

Rootsi turu müügitulu oli üsna stabiilne, ulatudes teises kvartalis 8,7 (2023 II kv: 9,1) miljoni euroni ja esimesel poolaastal 15,6 (2023 6k: 15,6) miljoni euroni. Tagasihoidlik müügi vähenemine Rootsis tulenes Treiali sõnul ärimudeli muudatustest ja otsusest lõpetada EPC-projektide (võtmed kätte lahenduste) müük ning keskenduda tehasetoodetele. Rootsi turg moodustas aruandekvartali ja poolaasta konsolideeritud müügitulust 15% (2023 II kv: 16% ja 6k: 15%).

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes Norrast teenitud müügitulu 8,0 (2023 II kv: 11,5) miljoni euroni tulenevalt ajamkappide ja mootorjuhtimis keskuste müügi vähenemise tõttu merendussektori lepingulistele klientidele. Langus tulenes peamiselt kõrgest võrdlusbaasist, põhjustatud Leedu tootmisüksuse ülekoormusest 2023. aastal ning madalamast tellimuste hulgast käesoleval aastal. Poolaasta müügitulu oli 17,3 (2023 6k: 15,5) miljonit eurot. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,0% (2023 II kv: 20,2%) ja poolaasta müügitulust 16,7% (2023 6k: 15,2%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 1,5 (2023 6k: 2,6) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,7 (2023 6k: 2,1) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,4 (2023 6k: 0,4) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,4 (2023 6k: 0,1) miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid suuremahulisi ruumide renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid Keila tööstuspargis, mis on suunatud pikaajalise rentniku, Prysmian Group Baltics, vajadustele. Lisaks soetati tootmis-tehnoloogilisi põhivarasid ning arendati tootmis- ja protsessijuhtimissüsteeme.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 27,7 (31.12.23: 29,2) miljonit eurot. Aruandekvartalis otsustati realiseerida enamus noteeritud väärtpabereid, mille müügist laekus kokku 1,6 miljonit eurot, sh realiseerunud kasum oli 0,2 miljon eurot.

Müügitulu ja finantstulemused

Kontserni teise kvartali ja kuue kuu tulemused näitavad finantsjuhi sõnul ettevõtte müügitulu püsimist samal tasemel võrreldes eelmise aastaga, kuid kasumi ja tõhususe märgatavat kasvu. Tegemist on ettevõtte parima teise kvartali ja kuue kuu tulemusega aastate võrdluses, ületades mõlemas perioodis varasemaid müügirekordeid. Aruandekvartali müügitulu oli 56,8 (2023 II kv: 56,8) miljonit eurot ja esimese poolaasta müügitulu ulatus 103,6 (2023 6k: 102,0) miljoni euroni.

Kontserni äritegevuse kulud vähenesid kvartalite võrdluses 3,7% võrra, jõudes 52,2 (2023 II kv: 54,2) miljoni euroni. Suurima osa vähenemisest moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude langus 1,5 miljoni euro võrra, ulatudes 48,6 miljoni euroni, ning üldhalduskulude vähenemine 0,5 miljoni euro võrra, jõudes 2,2 miljoni euroni. Teise poolaasta äritegevuse kulud olid kokku 97,8 (2023 6k: 98,0) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud aga suurenesid kuue kuu jooksul 0,5 miljoni euro võrra, ulatudes 90,6 miljoni euroni, ning see suurenemine tuli peamiselt esimesest kvartalist.

Brutokasum jõudis 8,2 (2023 II kv: 6,6) miljoni euroni ja brutokasumi marginaal oli 14,4% (2023 II kv: 11,6%). Ärikasum (EBIT) kahekordistus 4,5 (2023 II kv: 2,2) miljoni euroni, andes ärirentaabluseks 7,8% (2023 II kv: 3,8%). Puhaskasum teises kvartalis oli 3,5 (2023 II kv: 0,9) miljonit eurot ning puhaskasumi marginaal 6,1% (2023 II kv: 1,6%). Kasumlikkuse kasvu põhjuseks on eelmisel aastal olnud tarneahela raskuste lahenemine ja töötajate arvu optimeerimine, mis on võimaldanud tootmise efektiivsuse kasvu. Samuti oli tehaste koormatus maksimumi lähedal ja tootmine tõhusam kui eelmisel aasta.

Esimese poolaasta jooksul teenis kontsern müügitulu 103,6 (2023 6k: 102,0) miljonit eurot, mis samuti jäi eelmise aasta sama perioodi tulemusega üsna samaks, kasvades 1,5%. Kuue kuu brutokasum oli 13,0 (2023 6k: 12,0) miljonit eurot.

Alates 2024. aasta algusest on Harju Elektri aktsia langenud ligi 5% ning maksab 4,24 eurot.