Muusikaettevõtluse eestvedaja: 24-protsendiline käibemaks ei toeta suursündmuste kaudu majandust
Valitsuse tegevusplaani üks punkt rõhutab ka kultuurivaldkonna olulisusele panustada läbi suursündmuste Eesti majandusse. Music Estonia tegevjuhi Ave Sophia Tölpti sõnul liigutakse täna aga hoopis teisel kursil ehk järjekordne käibemaksu tõus soovitud eesmärki ei saavuta.
Kultuurivaldkond on vedanud käibemaksutõusu vägikaigast riigiga juba pikalt. Madalama maksu vajadust on esile tõstnud nii kultuurikorraldajad kui ka muusikavaldkonna erinevad eksperdid. Järjekordne maksutõus on aga veelgi suurem löök.
Kultuurisektor ootab käibemaksu langetamist
Music Estonia tegevjuht Ave Sophia Tölpt mõistab kaitsekulutuste katmiseks vajamineva raha leidmist. Küll aga kinnitab ta, et nii lühikese aja jooksul selline suund kultuurivaldkonna õitsemist ei võimenda. „Leiame, et kultuuri poole pealt tooks riigikassasse pikaajalisemalt raha juurde selle valdkonna piletite käibemaksu langetamine. Just sellega panustame meie rahvusvahelisse kultuurikaitsesüsteemi,“ kommenteeris ta.
Tölpt lisab, et sellist piletitele kehtivat käibemaksumäära, mida Eestis näeme, ei ole kusagil mujal Läänemere piirkonnas. Ta viitab ka Eesti autorite ühingu juht Mati Kaalep retoorilisele küsimusele: „Kui ümberkaudsed riigid soodustavad kontserdikorraldust läbi oma maksupoliitika ja meie oleme oma riigis otsustanud seda mitte teha, siis kas me rahvusvahelises konkurentsis ise nõrgestame oma turgu?“. “Teiste lähiriikidega võrreldes on meil kahe või kolmekordne käibemaksu vahe, nüüd juba rohkem, lisas ta.
Tema sõnul pole saladus, et ühe suurürituse korraldamine elavdab majandust märgatavalt. Seda näitab eelmisel aastal EASi tellitud festivalide uuring, kust tuleb välja, et Eesti festivalikülastaja (mitte lähipiirkonna külastaja) kulutab lisaks piletile keskmiselt 209 eurot ning kui seda summat vaadata festivali väliskülaliste kohta, on see veelgi kõrgem – lausa 433 eurot. „2019. aastal Tartus toimunud Metallica kontserdi analüüsist võib lugeda, et ühe suurkontserdi majanduslik mõju (majutuse ja kaardimaksete põhjal) oli ligi 1,2 miljonit eurot. Unibet Arena kõrval asuva Rocca al Mare keskuse kogutud numbrite põhjal tuleb välja, et sündmuse päeval kasvab külaliste arv keskmiselt u 20% võrra tänu suurkontserdile,“ kommenteeris ta.
Lisaks peatati juuli alguses seoses käesoleva aasta eelarveliste vahendite lõppemisega EASi suurkontsertide sihtfinantseerimise programm, mille uuesti avamine ei ole hetkel teada.
Loomemajanduse teemade ülevalhoidmine
Kehtivas 2021–2027 koalitsioonileppes alapeatüki „Kultuur ja loometegevus“ all on järgmised punktid:
Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ja -strateegiatesse.
Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.
„Loomemajanduse valdkond vajab lisaks käibemaksu erisuse analüüsimisele eraldi strateegilist kava, kus on ära määratletud, milliseid valdkondadevahelisi ühisprojekte võiks toetada, kuidas mõõta meie kultuurimajanduse seisu ja kuidas kaasata rohkem Euroopa vahendeid, pakkudes nii pädevuste arendamist kui ka läbimõeldumat riigipoolselt investeerimist neisse projektidesse,“ sõnas Tölpt.
Kuidas edasi?
„Kultuuri ja loomemajanduse teemad peaksid olema alati üheks kõneluste osaks, vaid nii töötame terviklikult oma majanduslike ja vaimsete kaitseväärtuste nimel. Vaatame julgemalt üle oma maksupoliitika, et jõuaksime oma arengus lähiriikidele järele ning saaksime suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tõusude kõrval on oluline ka mõõta languste mõju ehk kuidas saaks kultuurisektori käibemaksu langetades ja sellele valdkonnale tuge pakkudes, kasvatada pikemas plaanis riiklikke tulusid,“ kommenteeris tegevjuht.
