Hoiatav pilt: inimesed on investeerimiskelmustega kaotanud tänavu pea kaks miljonit eurot

Politsei statistika andmetel ulatus investeerimiskelmustega kaotatud kahjusumma Eestis tänavu kuue kuuga ligi kahe miljoni euroni. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik annab nõu, kuidas pettureid ära tunda ja pettuste õnge mitte langeda.

„Kui mullu leidis aasta esimesel poolel aset 130 investeerimiskelmust, siis tänavu on neid juhtumeid kahjuks juba rohkem olnud – 141. Jätkuvalt kasvav investeerimiskelmuste juhtumite hulk on murettekkitav,“ tõdes Kiik. Tema sõnul on kelmuste statistika järgi investeerimispettused kõige levinum pettuste liik – eelmisel aastal ulatus kõikide juhtumite kogu kahjusumma üle 5 miljoni euro.

Kiik nentis, et inimesed saavad ise palju ära teha, et investeerimispettuste ohvriks langemist vältida. Spetsialisti sõnul tuleb esmajoones suhtuda eriti ettevaatlikult sotsiaalmeedias ringlevatesse investeerimisreklaamidesse.

„Päris teenusepakkujad reklaamivad end samuti sotsiaalmeedias ning selles pole midagi halba, kuid tulenevalt sellest, et sotsiaalmeedia platvormid ei kontrolli tihtipeale lõpptoote usaldusväärsust, ringleb seal ka palju pettust. Kelmide õnge langemast aitab üldjuhul ära hoida pakkujale taustakontrolli tegemine,“ ütles Kiik ning lisas, et kui teenusepakkuja puhul on tegu eraisikuga, siis peaks see häirekellad eriti kõvasti käima lööma.

Ekspert selgitas, et teine levinud viis, kuidas inimesed investeerimiskelmuste orki langevad, on siis, kui petturid ohvrile otse kirjutavad. „Kui sotsiaalmeedias potsatab postkasti ootamatu pakkumine, mille puhul tootlus on uskumatult hea, siis pea kõikidel juhtudel on tegu liiga hea pakkumisega, et tõsi olla. Investeerimine on pikaajaline tegevus, mida tehakse oma jõukuse kasvatamiseks, kuid petuskeemide puhul lubatakse tavaliselt väga suurt tulu lühikese ajaperioodi jooksul,“ märkis ta.

Kiik lisas veel, et reeglina tulevad pakkumised vene või inglise keeles, kuid välistatud ei ole ka olukorrad, kus ohvrile võidakse läheneda ka eesti keeles. Ohvriks võivad langeda igas vanuses inimesed, kuid on märgata, et noori ohvreid on siiski pisut vähem. Sellel on Kiige sõnul kaks põhjust – esiteks on noortel reeglina vähem raha, mida õngitseda ning teiseks on noored terased sotsiaalmeedia kasutajad.

Ta märkis, et investeerimispettuste puhul ulatuvad eraisikute kahjud tavaliselt tuhandetesse, teatud juhtudel isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse. On ette tulnud ka olukordi, kus ohver annab kogu oma raha ära ning pettur julgustab teda veel kiirlaenu võtma või sõpradelt ja tuttavatelt raha juurde küsima.

„Kui raha on kelmile ära makstud, siis üldjuhul seda tagasi enam ei saada, sest enamasti saavad inimesed petuskeemist aru alles mõnda aega pärast makse tegemist. Üldjuhul liigutavad petturid saadud raha vahepealse ajaperioodi jooksul erinevatele välismaistele kontodele, krüptorahasse või võtavad sularahas välja ning pärast seda on tehingut juba väga keeruline tagasi pöörata,“ ütles Kiik.