VÕRDLUS | Tallinna uute ärikvartalite parkimishindade kõrvutamine paljastab mitmekordse vahe

Tallinna moodsate ärikvartalite parkimistasude hinnavõrdlusest selgub, et kõige soodsama tunnihinnaga saab parkida Fahle linnakus ja kõige kallimat tunnitasu peab maksma Rotermanni kvartalis.

Pealinna uuemate ärikvartalite parkimishindade võrdlusest tuli välja, et tunnihinna poolest on kõige odavam Fahle linnak, kus hind on 1-2 eur/h. Kõige kallim on tunnitasu aga Rotermanni linnakus, kus tuleb selle eest välja käia 3-6 eur/h. Ööpäevaringne parkimine on samuti kõige soodsam Fahle linnakus (1.50-4 eur/24h).

Kõige kallim 24 tunni parkimine o hoopis Noblessneris (10-15 eur/24h) ja Tammsaare ärikeskuses (10 eur/24h). Südalinnas, Rotermanni parklas saab 24 tundi pargitud ka 6.- eurose hinnaga. Sama kallis on sõidukit ööpäevaringselt parkida Porto Francos (6 eur), Rotermannis (6 eur), Telliskivis (6 eur) ja euro võrra vähem Ülemistes (5 eur).

Hinna kujunemist mõjutab mitu tegurit

Oluline on märkida, et igas piirkonnas pakutakse enamasti erineva hinnaklassiga parklaid. Seega tasub eelnevalt välja uurida, kus asub selle piirkonna kõige soodsam parkimine.

Hinnaerinevused võivad olla suured ja restorani arvele võib lisanduda halvemal juhul teine sama suur arve õhtuse parkimise eest. Näiteks Telliskivis jäävad tunnihinnad vahemikku 2-8 eurot. Rotermannis 3-6 eurot, Ülemiste Citys 1-4 eurot. Fahle kvartalis on hinnavahemik väike, üksnes 1-2 eurot tunni eest.

Peamised Tallinna parklate opereerijad on Ühisteenused ja Europark. Ühisteenuste arenduse-ja tugiteenuste juhi Aare Sepa sõnul on parkimine põhiteenust toetav teenus ja suures plaanis kujundab parkimise hinnad kvartali omanik koostöös parkla operaatoriga.

„Parkimishinna kujundamine sõltub paljudest teguritest. Eelkõige asukohast, rentnike tegevuse spetsiifikast ja ümbritsevast parkimiskeskkonnast. Reeglina on püsiparkimine rendikokkuleppe osa ja omaniku otsustada. Soodne ja mugav parkimine võib äritegevusele hoogu juurde anda ja korraldamata parkimine äritegevusele negatiivselt mõjuda,“ rääkis ta.

Omaniku või haldaja vaates tuleb veel arvestada rentniku ärispetsiifikaga. “Mõni kvartalis tegutsev teenusepakkuja või ametiasutus võib kaasa tuua tavapärasest intensiivsema autovoo ning sellega peab asukoha valikul ja hinnastamisel kindlast arvestama,“ sõnas Sepp. Kindlasti kujundab hinda parkimiskohtade vakantsus ja nõudlus konkreetses asukohas.

On piirkondi, kus ei saagi odavat hinda pakkuda, kuna piirkonnas on parkimiskohtade defitsiit ja olemasolevad kohad pargitakse kvartalis täis ja külastajatele enam kohti ei jätkuks. „Seega on hindade taga osaliselt omaniku valikuvabadus, kuid peamiselt määrab hinna turuolukord. Näiteks kui Fahle, Ülemiste, Noblessner jt saavad asukoha tõttu külalistele sõbralikumad hinnad valida, siis Rotermanni puhul on see keeruline,“ nentis Ühisteenuste arenduse-ja tugiteenuste juht.

Eestlastele ei meeldi tõkkepuud

Kõige levinum parkimise eest tasumise viis Eestis on mobiilne parkimine. 95% parkimisi tehakse mobiiltelefonidega, nendest pooled kasutavad sms-i parkimise alustamiseks ja teine pool kasutab parkimisaplikatsioone ehk äppe. Samas erinevad parkimislahendused lõpptarbija hinda ei mõjuta. Tallinnas on ca 80% parklatest avatud parkimisalad, suletud alasid kasutatakse pigem vähem ja see on põhjendatud siis, kui pole piisavalt kohti või kui on vaja parkimiskohti reserveerida.

„Eesti parkija pigem väldib tõkkepuud ja seetõttu oleme näiteks Viru keskuses tõkkepuusüsteemi teise lahendusega asendanud. Ainult suuremates elurajoonides võib veel ka selliseid tõkkepuuga parklaid kohata, kus putkas istub mees ja kogub raha,“ märkis Aare.