Eesti energeetikasektor seisab silmitsi ellujäämisega. Kui pealekasvu ei tule, võivad ees oodata tõsised probleemid

Eesti elektroenergeetika valdkond seisab silmitsi suur väljakutsega leida sobivat tööjõudu. Valdkonna peamisteks murekohtadeks on töötajate kõrge keskmine vanus ja noorte spetsialistide puudus.

Eesti elektritööde ettevõtjate liidu (EETEL) tegevjuhi Kaarel Jänese sõnul on elektrialal tulevikku vaatavate lahenduste väljatöötamine ja rakendamine kriitilise tähtsusega. „Nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on väga kõrge. Tuleb toetada riigi üleminekut taastuvenergiale ja tagada energiajulgeolek, seda olukorras, kus elektrifitseerimine jätkub tormijooksul. Prognooside kohaselt on valdkonnas järgmise kümne aasta jooksul vaja kaks korda rohkem tehnilise haridusega oskustöölisi, insenere ja tehnolooge, kui meil täna tööturule sisenejaid on,“ märkis Jänes.

Tegevjuht lisas, et selline nõudlus peaks olema kõnekas noortele, kes alles valivad eriala või neile, kes kaaluvad ümberõppimist. „Elektroenergeetikas leib laualt ei lõppe, seda võib küll täie veendumusega tõdeda,“ lisas ta. „Valdkond vajab mitmesuguseid spetsialiste, alates elektrikutest kuni insenerideni välja. Näiteks võivad tulevased elektriinsenerid ja projektijuhid mängida võtmerolli taastuvenergia lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel. Samuti on vaja elektrisüsteemide hooldustehnikuid, kes tagavad, et meie energiasüsteemid töötaksid tõrgeteta,“ tõi ta esile.

Kui piisavalt uut pealekasvu elektrialadele ei tule, võivad ees oodata tõsised probleemid:

• Elektrisüsteemide töökindluse vähenemine: puudus kvalifitseeritud töötajatest võib viia sagedasemate ja pikemate elektrikatkestusteni, kuna ei ole piisavalt personali, et süsteeme hooldada ja rikete korral kiiresti reageerida.

• Innovatsiooni stagneerumine: Ilma piisava pealekasvuta võivad elektrivaldkonna arenguprojektid aeglustuda, mis mõjutab ka meie riigi võimet täita kliimaeesmärke.

• Majanduslikud tagasilöögid: piisava elektrienergiata võib hakata vähenema majanduskasv, sest ettevõtted võivad oma tootmisvõimsuste arendamist piirata.

EETELi tegevjuhi sõnul on noorte huvi suurendamine elektriala vastu ja nende suunamine vastavatele erialadele kriitilise tähtsusega tagamaks energeetikasektori jätkusuutlikkus ja areng. „Siinkohal kindlasti oluline mõtlemiskoht haridusreformi eestvedajatele,“ ütles ta. „On hädavajalik, et haridussüsteem kohanduks ja vastaks tööturu vajadustele. Ilma selleta ei suuda me tagada elektrienergias ja üldisemalt energeetikas jätkusuutlikkust ega riigi energiajulgeolekut. Haridusreform peab arvestama tulevikutööjõu nõudmistega ja pakkuma noortele atraktiivseid ning perspektiivikaid erialavalikuid nii kutse- kui kõrghariduses,“ rõhutas Jänes.