Välisüliõpilaste arv on Eestis ühena vähestest Euroopas tugevasti kahanenud, minnakse hoopis naaberriikidesse

Välisüliõpilaste vastuvõtt siinsetesse ülikoolidesse on viimastel aastatel hoogsalt vähenenud, seega on Eesti Euroopa Liidus üks neljast riigist, kus see arv kahaneb, mitte ei suurene. Siseministeeriumi sõnul on põhjused nii julgeolekupoliitika kui ka taotluste hulga vähenemine.

Kui mitmes Eesti naaberriigis on viimastel aastatel välistudengite arv suurenenud, siis Eestis on see tugevasti vähenenud. Haridus- ja noorteameti Study in Estonia programmi hiljuti koostatud analüüsist, mis vaatleb välistudengite arvu aastatel 2008–2023, selgub, et kui 2019. aastal võeti Eesti ülikoolidesse 2026 välistudengit, siis 2023. aastaks oli nende arv vähenenud juba ligi poole võrra ehk 1191 tudengini. Koos sellega on kahanenud ka välistudengite koguarv. Kui 2019. aastal õppis Eesti ülikoolides 5528 välistudengit, siis mullu oli neid 4340.

Näiteks Tartu ülikoolis oli 2023/24. õppeaastal välistudengeid tasemeõppurite koguarvust 11%, aga kahel varasemal aastal oli see osakaal 13%, rääkis Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Kuigi ka avalduste arv on veidi vähenenud, on siia õppima tulevate väisüliõpilaste arvu vähendanud ennekõike viisa andmisest keeldumise sagenemine. „Keeldumisi oli kokku 70 ehk 25% vastuvõetud välisüliõpilastest, kes pidid Eestisse tulemiseks viisat taotlema, seda ei saanud. 2022. aastal oli keeldumisi 23,’’ lausus Valk.