Kiirlaenud ja nn SMS-laenud said eestlaste hulgas eriti populaarseks 2008.–2009. aasta majanduskriisi ajal. Neid reklaamiti kui kiiret võimalust laenu saada, ilma suurema bürokraatiata, ja paljud langesidki reklaami ohvriks. Sageli oli intress aga röögatult kõrge – isegi sadu kordi suurem kui pangas – ja riik seda valdkonda veel ei reguleerinud. 2014. aastal hindasid pangad, et kiirlaenu on võtnud 180 000 inimest ja neist kolmandik jäi laenu tasumisega hätta.

Riik pani lõpuks aga kiirlaenukontoritele päitsed enam-vähem pähe ja paljud firmad kadusid turult. Täna saab neid ettevõtteid kokku lugeda kahe käe sõrmedel ning klientidele pakutakse pigem krediidikontosid ja kiireid väikelaenusid kui vana nimega kiirlaene. Delfi Ärileht vaatas, kuidas möödunud majandusaasta turu suurimatele tegijatele läks.