Parempoolsed: valitsuse poliitika muudab Eesti piirkonna kalleimaks riigiks

Majanduse konkurentsivõimet parandada lubanud valitsuse esimesed sammud viivad hoopis Eesti ettevõtluse kiratsemiseni, suurimad probleemid ootavad väikeettevõtjaid, arvab Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons.

Oma ametisse astumise kõnes kinnitas valitsusjuht Kristen Michal, et kõige olulisem on anda ettevõtetele tagasi kindlustunne, aidata seeläbi parandada meie firmade konkurentsivõimet. „Valitsuse esimesi otsuseid vaadates ilmneb aga, et tegelik suund on täpselt vastupidine,“ ütles Kons.

Praeguse plaani järgi tõusevad maksud aastatel 2025 ja 2026. Järgmiste riigikogu valimiste eel, 2027. aastal, tuleb praeguse valitsusliidu nägemuse järgi uus debatt – milliseid makse ja kui palju on veel vaja tõsta. „Millisest kindlustundest me siis räägime? Täna teavad kõik ettevõtjad, et järgmisel kolmel aastal on oodata ainult maksukeskkonna halvenemist,“ selgitas Kons. Selline määramatus ja kindlustunde puudumine peletab tema sõnul investeeringuid, teeb kõiki Eesti inimesi vaesemaks.

Eestis on naaberriikidest juba praegu suur osa asjadest kallimad

Eesti majanduse konkurentsivõime on uue valitsuse esimeste otsuste järel selgesti kannatada saanud. „Me oleme kiiresti muutumas selle piirkonna kõige kallimaks riigiks,“ hoiatas Kons. Ta tõi esile, et Eesti maksukulu ettevõtetele on kiiresti tõusmas, Eesti energiahinnad on niigi naaberriikidega võrreldes kõrgemad. Investeeringuteks vajaliku kapitali hind ehk laenuintressid on meil kõrgemad kui paljude konkurentide juures, samuti on kõrgemad hulga tööstustoorainete Eestisse toomise kulud. Valitsus kavatseb ka kütuseaktsiisi tõsta seni plaanitust kiiremini, mis tõstab ettevõtete kulusid transpordile ja logistikale.

„Millisest konkurentsivõimega tegelemisest me siin räägime? Kristen Michali kolme sotsi valitsus sillutab hoopis teed kadunud kümnendile, kus Eestis kaob perspektiiv ettevõtlusega tegelemiseks, jõukuse loomiseks,“ tõdes ta.

Suurima hoobi saavad Konsi hinnangul väikesed ja keskmise suurused firmad, mida on Eestis enamik. „Surve palkade kasvuks suureneb. Kõik maksutõusud kanduvad edasi toote või teenuse lõpphinda,“ selgitas ta. Eriti suures ohus on niigi madala kasumimarginaaliga väikeettevõtted: erinevad väiketootjad, samuti teenindusettevõtjad nagu juuksurisalongid, kohvikud, restoranid. „Nemad saavad täie rauaga selle maksukoormuse ja kulude kasvu endale kaela, misjärel tekib valik, kas panna oma pood kinni või tõsta hinda,“ täpsustas ta.

Eestisse investeerimisest loobutakse

Ta lisas, et probleemid ei jää ainult kohalike väikeettevõtjate kanda, ka rahvusvahelised suurfirmad peavad arengutel hoolega silma peal. „Kõik sisendhinnad tõusevad. Mina tean juba täna mitut tootmisettevõtet, kes on kaalunud järgmise tehase käivitamist Eestis ja plaanist loobunud pärast meie kulubaasi naabritega võrdlemist. Ehk siis järgmised investeeringud tehakse juba kuskile mujale, kus keskkond on ettevõtlussõbralikum,“ nentis Kons.

Kokkuvõttes tähendaks valitsuse maksupaketi jõustamine Konsi hinnangul, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime kannataks ja majanduse taastumine lükkuks edasi, ees ootaks virelemise kümnend, kus majandus ei tõuse, küll aga kasvavad inflatsiooni toel kulud. Tavainimese jaoks tähendab see, et teenitud raha ostujõud langeb ehk me jääme kõik vaesemaks.