„Nii kehva aastat ei ole meil olnud.“ Veofirmade üha suurem tööjõumure sunnib kasutama naaberriikidega seotud skeeme

Kuna Eestis on karmimad kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõu kasutamise reeglid kui naaberriikides, on siinne transpordisektor hakanud kasutama Läti, Leedu ja Poola renditööjõudu. Halvimal juhul ka sinna eraldi ettevõtte asutanud.

Eesti veofirmad pole juba mõnda aega salanud, et maanteetranspordis on keeruline aeg. Mullu sügisel tunnistasid suuremad siinsed tegijad autotranspordifirmade järjekordse aastaedetabeli kokku pannud Äripäevale, et pigem aitavad neil hinge sees hoida ja töötajatele palka maksta kõrvalärid. Jutt käis 2022. aasta majandustulemustest. Tööjõu probleem on muutunud üha teravamaks, iseäranis võõrtööjõu palkamise valdkonnas, milles üha suuremas tööjõupuuduses vaevlev sektor näeb ainsat väljapääsu. Kohalike piirangute tõttu on hakatud samu juhte rentima Läti, Leedu või Poola firmade kaudu.

„Koroonaajal sai erandeid tehtud Valgevene ja Vene autojuhtidele, aga tänaseks läheb see [kolmandast riigist] töötaja meile nii kalliks, et klient ei maksa vedudega seda meile kinni,“ räägib 1997. aastast tegutseva Alpter Grupi juhataja Alar Parv (52), kes andis enne Ukraina sõda tööd Valgevene, Venemaa ja Usbekistani juhtidele. Peale Vene ja Valgevene kodanikele 2022. aasta lõpust seatud palkamiskeelu piirab kolmandatest riikidest tööjõu palkamist ka asjaolu, et neile antakse Eestis lühiajalise töötamise reegleid järgides tööluba ainult aastaks.