Investeeringutoetuse eesmärk on anda hoogu Ida-Viru majandust mitmekesistavatele investeerimisprojektidele, kus toetus projekti kohta sõltub investeeringu kogumahust ja algab poolest miljonist eurost. Suurinvesteeringute toetus avati taotlemiseks 2022. aasta augustis ning tänasega on rahastatud projekte 80,5 miljoni euro ulatuses ja menetluses olevate taotluste maht on 104 miljonit eurot. Mõnevõrra eelarvet ületavate taotluste vastuvõtt on toetusprogrammide tavapärane praktika, et tagada meetme tingimustele vastavate taotluste piisav maht.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on tal hea meel, et huvi Ida-Virumaale investeerimise vastu on ajas märkimisväärselt kasvanud. „Ettevõtluse investeeringute toetus on kahtlemata mõjukaim õiglase ülemineku fondi meede, mis aitab kogu piirkonnal minna üle keskkonnasõbralikumale majandusmudelile, arendada tööstust ja luua uusi töökohti,“ lisas Keldo.

Aasta alguses leevenesid ettevõtlusmeetmete tingimused, mis samuti suurendas huvi toetuste vastu. „Need sajad miljonid, mis on meile Euroopa Liidult eraldatud, on Eesti majanduse jaoks tervikuna väga oluline, peame pingutama, et kogu raha võimalikult kiiresti kasutusse jõuaks. Kutsun kõiki ettevõtjaid üles fondi teisigi toetusmeetmeid kasutama,“ kommenteeris minister.

Ida-Virumaale kerkivad magneti- ja proteiinitehas

Toetuse abil on töös mitmeid väga uuenduslikke ja ambitsioonikaid, eksporti ja jätkusuutlikku arengut edendavaid projekte. Kõige tuntum ja suurim projekt on NEO Performance Materialsi investeering üle-euroopalise tähtsusega magnetitehase rajamisse. Projekti kogumaht ulatub 100 miljonini ning toetus moodustab sellest 18,7 miljonit eurot.

Peipsi järve põhjarannikule rajatakse uus Loodusspaahotell (toetus 13 mln) ning EstProtein Foodtech rajab Jõhvi ligi 30 miljonit eurot maksva proteiinitehase, kus hakatakse rapsist proteiini tootma (toetus 10,1 mln). Samuti on investeeringutoetusega saanud võimendust näiteks Fortaco Estonia uue tehase ehitamiseks, et valmistada keerulisemaid terastooteid (toetus 2 mln), ja Agricom Tehnika, et luua Ida-Virumaale jäätmepuidu ja põllumaa biomassi vastuvõtukoht ja töötlemiskeskus (toetus 0,9 mln).

EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo märkis, et kuigi suurinvesteeringu meede on suletud, on ülejäänud õiglase ülemineku fondi ettevõtlusmeetmed lahti ja ettevõtjad väga taotlema oodatud. „Toetustega on võimalik Ida-Virumaal jätkuvalt teha investeeringuid ja arendusi ettevõtte vaates suuremas mahus ja soodsamalt kui mujal. Meie poole on oodatud pöörduma nii juba seal piirkonnas tegutsevad ettevõtted kui ka need, kes plaanivad Ida-Virumaale laieneda,“ sõnas Harjo.