Varude keskus otsib üle Eesti sobivaid kriisipoode, et varustada need elektrigeneraatoriga

Eesti varude keskus (EVK) soovib leida riigihankega esimesed 61 toidupoodi, et varustada need kriisiolukorras toimimiseks elektrigeneraatoritega. Kriisipoodide võrgustiku esimene etapp valmib 2025. aasta lõpuks, eelseisva kahe ja poole aasta jooksul on kokku plaanis kriisikindlaks muuta 110 toidu- ja esmatarvete kauplust üle kogu Eesti.

Kriisipoodide projekti eesmärk on parandada elanikele toidu, esmatarbekaupade ja ravimite kättesaadavust ning kindlustada osade sularahaautomaatide töö ulatuslike elektrikatkestuste ja muude kriiside korral.

Eesti varude keskus sõlmib hanke tingimustele vastavate ja edukaks osutunud kauplustega lepingu ning annab kasutamiseks piisava võimsusega elektrigeneraatori poesüsteemide ja makselahenduste autonoomse toimimise tagamiseks. Kriisipoodide kohustuseks jääb kohandada hoone elektrisüsteem generaatori kasutamiseks ning hoida kauplus kriisi puhkedes avatuna.

Ükski piirkond ei jää katmata

Eesti varude keskuse juhatuse liikme Priit Ploompuu sõnul on kriisipoodide paiknemise valikul arvestatud geograafilise hajutatuse ning rahvastikutihedusega.

„Rohkem ja suurema ruutmeetrite arvuga kriisipoode tuleb linnadesse, kuid ükski Eesti piirkond ei jää katmata. Miinimumnõudena peavad võrgustikku kuuluvad poed olema kriisiolukorras avatud viis tundi ööpäevas ja hoidma sortimendis enamlevinud toidu- ja esmatarbekaupu. Juhul, kui poega samas hoones asub sularahaautomaat ja apteek, tuleb võimalusel generaatoritoitega katta ka nende hädatarviline elektrivajadus.

EVK poolt poodidele kasutamiseks antavate generaatorite võimsus jääb vahemikku 80–250 kVA, millest suuremad lubavad tööd jätkata isegi väga suurtel kauplustel. Lisaks võtab varude keskus enda kanda generaatorite hooldamise ning vahendab poodidele soovi korral generaatorite vedelkütusega varustamise teenust,“ selgitas Ploompuu.

Võrgustik läheb maksma kuni 5 miljonit eurot

Kuni 2. septembrini avatud hankel saavad osaleda kõik ettevõtjad, kelle kauplused asuvad etteantud piirkondades, kaubanduspind jääb nõutud ruutmeetrite vahemikku ning kellel on suutlikkus kriisiolukorras jätkuvalt tegutseda.

„Loodan väga, et huvi kriisipoodide projekti vastu jagub ning kaupmehed näevad selles võimalust koostöös riigiga oma toimepidevust tõsta. Projekti järgmiste etappidega lisandub uusi piirkondi juurde ja esimesest ringist välja jäänud poepidajatel tekib edaspidi võimalus kandideerida,“ lisas EVK juhatuse liige Priit Ploompuu.

Pärast elektrisüsteemide kohendamist saavad esimesed paarkümmend kauplust varugeneraatorid kätte veel selle aasta lõpus. Kõigil esimese etapi hankel edukaks osutunud poodidel on kohustus generaatori liitumispunkt välja ehitada 18 kuu jooksul. Kogu Eestit katva 110 kriisipoega võrgustiku rajamine läheb EVK-le maksma orienteeruvalt 4–5 miljonit eurot, millest suurema kulu moodustab generaatorite hankimine ja hooldamine. Teised kaasnevad kulud jäävad kaupluste omanike kanda.