Nordica venitab taas majandusaasta aruande esitamisega

Nordica kaubamärgi all tegutsev Eesti riiklik lennufirma Nordic Aviation Group jättis tähtajaks ehk 30. juuniks möödunud aasta majandustulemused äriregistrile esitamata. Ettevõte lubab need esitada augusti jooksul, kirjutab ERR.

Nordica majandusaasta lõppeb 31. detsembril ja kuna majandusaasta aruanne tuleb esitada poole aasta jooksul peale majandusaasta lõppemist, oli tähtajaks juuni lõpp. Riigifirma aruannet senini esitanud ei ole.

Kliimaministeeriumist, millele ettevõtte aktsiad kuuluvad, soovitatakse pöörduda küsimustega otse lennufirma poole. Nordica kaks kommunikatsiooniga tegelenud inimest on värskelt ettevõttest lahkunud, seega kõige lihtsam kontakti saada ei ole.

Viimaks pressikontakti aadressile vastab Nordica kestlikkuse juht Nataly Dubbelman. „Nordic Aviation Group kinnitab kahetsustega, et 2023. aasta finantsaruande esitamine on hilinenud,“ märkis Dubbelman.

„Esialgsed tulemused on juba avaldatud ja hetkel töötame koos meie audiitoritega aruande lõpliku versiooni viimistlemise kallal. Eelduste kohaselt esitame lõpliku aruande hiljemalt augustis,“ lisas ta.

Loe pikemalt ERR-ist.

Ärilehele teadaolevalt on aruande esitamine viibinud, kuna audiitorid pole rahul selle sisuga. Tegu pole esimese korraga, mil riiklik lennufirma aruande esitamisega venitab. 2016. aastal esitas Nordic Aviation Group majandusaasta ülevaate 30. juuni asemel 13. oktoobril, 2019. aastal 19. novembril ja 2021. aastal 3. augustil. Miks ettevõte kipub aruannetega hilinema, Nordica pressiosakonnast Delfi Ärilehe nädala alguses saadetud päringule vastatud ei ole.

Ettevõtet ei juhitud hästi

Mullu juulis ilmnes, et Nordica majandusnäitajad olid väga lühikese aja jooksul tuntavalt negatiivseks muutunud. Seepeale viidi ettevõttes läbi erikontroll, et tuvastada negatiivse majandusseisuni viinud asjaolud.

Toona kliimaminister olnud Kristen Michali sõnul kinnitas erikontrolli lõppraport, et ettevõtet pole hästi juhitud. „Ettevõte juhtkond võttis suuna laienemisele, aga erinevate lepingute ja projektidega seotud riske seejuures piisavalt ei hinnatud. Samuti olid puudulikult läbi analüüsitud uued investeeringud. Teatud projektides sõlmitud lepingute sisu, piiranguid ja riske hakati analüüsima alles pärast lepingu sõlmimist ja probleemide ilmnemist,“ tõi Michal välja.

Lõppraportist selgus, et enne laienemist ja tehingute tegemist ei pööratud piisavalt tähelepanu kaasnevatele riskidele ja nende võimalikele maandusmeetmetele. Samuti ei andnud juhatus omal algatusel nõukogule piisavalt põhjalikku ja objektiivset teavet otsustuste mõju kohta ettevõttele. Nõukogu omakorda ei ole piisavalt täiendavat teavet küsinud.