Aasta alguses säranud Infortar kukkus kahjumisse

Aasta alguses rekordiliste majandustulemustega silma paistnud Infortar sai teises kvartalis 4 miljoni euro suuruse ärikahjumi.

Esimese poolaasta kokkuvõttes teenis Infortar siiski 63 miljoni euro suuruse ärikasumi, mida on samas 17 miljonit vähem kui mullu samal ajal. Infortari puhaskasum oli teises kvartalis 11 ning poolaastal 73 miljonit eurot. Mullu olid vastavad näitajad 37 ja 84 miljonit.

Eesti suurima investeerimisettevõtte müügitulu ulatus teises kvartalis 203,55 miljoni euroni, kahanedes aastataguse perioodiga võrreldes 9,32 miljoni euro võrra. Poolaasta kokkuvõttes kasvas Eesti Gaasi emafirma ja Tallinki suuromaniku käive siiski 2,86 protsenti, 576 miljoni euroni (560).

„Erilistel aegadel toimunud riskide edukas juhtimine energeetikasegmendis on asendunud normaliseerunud olukorraga, mis väljendub igati ootuspärastes tulemustes. Müügimahud kasvasid eelmise aasta kuue kuuga võrreldes ligi 40%, käibenumbrid on rahunenud, gaasivõrgud Eestis ja Lätis teenindasid kliente oodatud mahus,“ kommenteeris Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Infortari juhi sõnul kindlustas ettevõtte esimesel poolaastal Soome ja Balti energeetikaturul oma positsioone ning kasvatas turuosa. „Meie baasnäitajad on tugevad ja likviidsuspositsioon soliidne, mis annab meile korraliku platvormi oma investeeringute jätkamiseks,“ märkis Hanschmidt.

Infortar investeeris selle aasta esimesel poolaastal 41,3 miljonit eurot. Ettevõte suurendas oma osalust Tallinkis 46,8 protsendini, soetas Pärnumaa Halinga piimafarmi enamusosaluse ning avas Lätis Nicas päikesepargi. Fookuses oli tegevuse laiendamine Poolas ja Saksamaal ning gaasi hulgiturule juurdepääsu loomine Hollandis ja Belgias.

RIMI logistikakeskuse ning Pärnu uue silla ehitused on edenenud graafiku järgi, teatab ettevõte oma poolaasta aruandes.

Juunis teatas Infortar Tallinki aktsionäridele vabatahtlikust ülevõtmispakkumisest. „Nagu arvata oli, hakkas uudise ümber kohemaid keerlema üksjagu poleemikat. Pakkumine on suunatud kõigile investoritele ning toob turule täiendavat likviidsust, andes väljumisvõimaluse ka neile, kellel tavaolukorras oleks börsil oma osalust keerulisem realiseerida. Lisaks geopoliitiliste riskidele peame arvestama, et Eesti majandus on juba kümnendat kvartalit languses ja riigi reiting varasemaga võrreldes astme võrra madalamal,“ selgitas Hanschmidt.