Bigbanki peaökonomist Raul Eamets sõnab, et statistika näitab, et majanduslanguse põhi ei ole tööstuses veel kätte jõudnud. „Tasub meelde tuletada, et ka eelmine aasta samal ajal oli toodang miinuses. Müük jäi võrreldes eelmise aastaga praktliselt samaks, kasvades 0,4%. Seegi näitab langust, sest kui müük on sama, siis see tähendab ju mahtude vähenemist hinnatõusu võrra,“ sõnas ta.

„Kui võrrelda juunit käesoleva aasta maikuuga, siis näeme ka mahtude langust samas suurusjärgus (2,9%). See on natuke murettekitav, sest alates jaanuarist on tööstuse näitajad vähemasti kuises lõikes tasapisi paranenud ehk iga kuu on langus olnud järjest väiksem. Seega ei saa rääkida sellest, et töötlevas tööstuses on languse põhi käes,“ ütles Eamets. Tema sõnul on seda kinnitanud ka ettevõtjad ise, et n-ö põllu pealt vaadates veel tõusu ei ole.

Tõehetk saabub septembris

On ka erandeid, tõdes Eamets. „Toiduainetööstuse näitajad olid kenasti plussis, kuid eks seegi ole seotud sesoonsete teguritega – praegu ongi ju üks magusamaid aegu aiasaadusi purki panna. Ka energeetikal läheb hästi, aga eks see ole ka seotud aastaaegadega, sest suvel kipub meil rohkem päikest olema, võrreldes talvega,“ toob ta välja.

Eametsa sõnul saabub tõehetk septembris ehk kas statistikast nähtuv jätkuv langus on sesoonse iseloomuga või on majanduse taastumise võimet üle hinnatud ja raskused jätkuvad ka sügisel.

Eesti langus üks suurimaid Euroopas

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on töötleva tööstuse tootmismahu langus taandumas, kuid kui võrrelda Euroopa riikide selle aasta esimese viie kuu töötleva tööstuse tootmismahtu, siis on selle langus Eestis olnud üks suurimaid. „Meiega sarnane vähenemine on toimunud Tšehhis, Lätis ja Rumeenias, Euroopa tugevaim kasv on tulnud aga Leedust,“ tõi ta välja.

„Töötleva tööstuse tootmismahu langus on aastases võrdluses viimastel kuudel küll aeglustunud, kuid juuniks oli see möödunud aasta lõpuga võrreldes vähenenud ikkagi ligi 8% (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete järgi), kusjuures juunis vähenes see kuises võrdluses ligi 3%,“ lisas Mertsina, kelle järgi oli selle aasta languse suurim põhjustaja puittoodete tootmismahu vähenemine. Toiduainete ja paberitoodete tootmise ning laevade ja lennukite remondi ja ehituse suurenemine on seda vähenemist aga enim pidurdanud.

Euroopa Liidu majandus on tasapisi paranemas

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne näitab Mertsina sõnul küll tasapisi paranemist, kuid see on jõudnud vaid möödunud aasta alguse tasemele. „Pikaajalise keskmisega võrreldes on see ikka veel nõrk. Lähikuude tootmise väljavaade on üldisest kindlustundest jõudsamalt paranenud, kuid see on samuti veel allpool pikaajalist keskmist. Küll aga on positiivne, et lähikuudel on töötajate palkamise väljavaade jõudmas pikaajalise keskmise lähedale, mis näitab ettevõtjate paremat usku majandusolude paranemisse,“ kirjeldas ta.

Kuna kaks kolmandikku töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks, on selle majandusharu taastumisel välisnõudluse kosumine eriti oluline. „Euroopa Liidu majandus, kuhu läheb ligi kolmveerand Eesti kaupade ekspordist, on tasapisi paranemas. Meie suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa – majandused on küll veel nõrgad, kuid ka nende väljavaade peaks aegamööda paranema,“ hindas Mertsina.