USA justiitsministeerium ja osariigid esitasid Google’i vastu hagi 2020. aastal, süüdistades tehnoloogiahiidu enda domineeriva positsiooni ebaseaduslikus kindlustamises otsinguäris. Google’ile heideti ette, et nad olid maksnud teistele suurettevõtetele, nagu Apple ja Samsung, miljardeid dollareid aastas, et nende otsingumootor oleks nutitelefonides ja veebibrauserites esimene ja vaikimisi valik.

Columbia ringkonna USA ringkonnakohtu kohtunik Amit P. Mehta leidiski oma eile avaldatud 277-leheküljelises otsuses, et Google on kuritarvitanud enda monopoli otsinguäris. „Google on monopolist ja on käitunud nagu monopolist, et säilitada oma monopoli,“ seisab otsuses.

Google kulutab igal aastal miljardeid dollareid, et olla automaatne otsingumootor brauserites nagu Apple’i Safari ja Mozilla Firefox. Näiteks maksis Google Apple’ile 2021. aastal umbes 18 miljardit dollarit, et olla Apple’i seadmetes esikohal.

Esimeste hinnangute järgi võib eilsel kohtuotsusel olla väga suur kaal. New York Timesi arvates mõjutab eile tulnud lahend tõenäoliselt ka kõiki teisi valitsuse monopolivastaseid hagisid Google’i, Apple’i, Amazoni ja Meta (Facebooki, Instagrami ja WhatsAppi omaniku) vastu.

„See on sajandi tähtsaim monopolivastane kohtuasi ja see on esimene suure hulga kohtuasjade seas, mis on tulemas tehnoloogiahiidude vastu,“ ütles Vanderbilti ülikooli õigusteaduskonna professor Rebecca Haw Allensworth, kes tegeleb monopolide ja konkurentsiõigusega. „See on tohutu pöördepunkt,“ lisas ta.

Lisaks otsingumootorit puudutanud kohtuasjale on Google’il käsil ka üks suurem monopolivastane kohtuasi reklaamitehnoloogia vallas, mis peaks kohtusse jõudma järgmisel kuul.

Mis saab edasi?

Esmaspäevane ringkonnakohtu otsus ei sisaldanud siiski otseseid meetmeid Google’i käitumise muutmiseks. Kohtunik Mehta hakkab võimalikke sanktsioone kaaluma pärast otsuse avalikustamist. Potentsiaalselt võib ta sundida ettevõtet oma tegutsemisviisi muutma või müüma osa oma ärist .

„See märgiline otsus võtab Google’i vastutusele,“ ütles oma avalduses USA justiitsministeeriumi kõrgeim monopolivastane ametnik Jonathan Kanter. „See sillutab teed innovatsioonile tulevastele põlvkondadele ja kaitseb kõigile ameeriklastele juurdepääsu infole.“

Google’i globaalsete suhete president Kent Walker kommenteeris, et ettevõte kavatseb otsuse igal juhul edasi kaevata. „Selle otsusega leiti, et Google pakub parimat otsingumootorit, kuid järeldati, et meil ei tohiks olla lubatud seda lihtsalt kättesaadavaks teha,“ ütles ta.

Kohtuprotsessi ajal andis tunnistusi ka Microsofti tegevjuht Satya Nadella, kes väljendas muret, et Google’i suhe Apple’iga on olnud oligopolistlik. Kui Google jätkaks takistamatult, muutuks see tõenäoliselt domineerivaks tehisintellekti arendamise võidujooksus, lisas ta.

Google’i tegevjuht Sundar Pichai väitis aga, et nende edu taga on lihtsalt parema teenuse loomine.

Ka ettevõtet kaitsnud advokaadid rõhusid tõsiasjale, et inimesed kasutavad Google’i otsingumootorit sedavõrd laialdaselt põhjusel, et nad peavad seda kasulikuks. „Google võidab, sest see on parem,“ ütles Google’i advokaat John Schmidtlein mais toimunud lõppsõnavõtus.

Valitsus väitis aga, et miljardite dollarite maksmine seadmete ja brauserite tootjatele on jätnud Google konkurendid ilma võimalusest tekitada otsingumootori konkureerimiseks vajalikku mastaapi. Seetõttu sai Google ise koguda rohkem andmeid tarbijate kohta, mida kasutada otsingumootori paremaks ja domineerivamaks muutmiseks, leidis valitsus.

Kohtunik Mehta nõustus USA valitsusega, öeldes, et Google’il oli monopol interneti otsinguga kaasnevate teenuste üle. Mehta hinnangul kahjustasid Google’i vaikimisi otsingumootori määramise kokkulepped konkurentsi, muutes teistel firmadel raskemaks Google’iga konkureerimise.

„Rohkem kui kümne aasta jooksul on need kokkulepped andnud Google’ile juurdepääsu mastaabile, millega selle konkurendid ei suuda võistelda,“ kirjutas kohtunik Mehta.

Valitsus väitis ka, et Google’il on turumonopol ka veebiotsingu tulemustes kuvatava reklaami turul. Valitsuse juristid väitsid, et Google oli tõstnud reklaamide hinna kõrgemale tasemele, kui need peaksid olema vabal turul.

Kohtunik Mehta otsustas, et Google’i monopol võimaldas neil tõepoolest ka otsingureklaamide hindu kergitada. See omakorda andis ettevõttele rohkem raha, et maksta oma otsingumootori eelistatud paigutuse eest seadmetes. „Piiramatud hinnatõusud on andnud hoogu Google’i dramaatilisele tulude kasvule ja võimaldanud säilitada kõrgeid ja märkimisväärselt stabiilseid tegevuskasumeid,“ ütles ta otsuses.

Samas otsustas kohtunik Mehta Google’i kasuks mõnes väiksema kaaluga süüdistustes.