Ökonomistid juulikuu hinnatõusust: tuleb olla valmis pikemaajaliseks hinnaralliks

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%-ni.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert sõnab, et nagu eelmistel kuudel, panustasid juulis hinnakasvu peamiselt teenused. „Suure mõjuga oli juulis üüri 4%-ne kallinemine, sest üürihinnad on hiljutisest madalseisust väljumas. Administratiivsetest hindadest tõusid juulis kõige rohkem ehk 20% vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad, kuid mõju avaldas ka riigilõivude kallinemine,“ ütleb ta.

„Kaupade kallinemine on viimastel kuudel püsinud 2% läheduses, sest jaemüügi maht väheneb jätkuvalt, see aga ei võimalda hindu kergekäeliselt tõsta,“ selgitab Pert, lisades: „Riiete ja jalatsite hinnad odavnesid juulis aasta võrdluses esimest korda alates 2021. aastast. Kahe kuuga on riiete hinnatase langenud rekordilised 10%. Osaliselt on selle taga riiete hooajalised allahindlused, aga ka kaupluste väiksemad juurdehindlused.“

Energia hinnatase on Eesti Panga ökonomisti järgi viimastel kuudel järsult kõikunud. „Nafta hind langes juuli lõpuks alla 80 dollari barreli eest ja mootorikütuse hinnalanguse avaldumist võib oodata augusti tarbijahindade statistikas. Juulis lõppes elektri universaalteenus, kuid hinnastatistikas oli selle mõju väike. Ka elektri börsihind on Balti riikides viimastel kuudel kallinenud, ulatudes 100 euro lähedusse megavatt-tunni eest,“ kirjeldab ta. Soomes ja Rootsis maksab elekter vaid ligikaudu 20 eurot megavatt-tunni eest, kuid odav elekter ei jõua Eestisse Estlink 2 elektrikaabli rikke tõttu.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2024. aastal keskmiselt 3,8%.

Meist ees vaid Belgia ja Rumeenia

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütleb, et juulikuu tarbijahinnaindeks näitab, et me siiski liigume Euroopa kallimate riikide poole päris pika sammuga. „Kui juuni inflatsioon oli aasta võrdluses 2,8%, siis juuli hinnatõus oli juba 3,4%. Meist kiiremini kasvavad hinnad Belgias, Rumeenias, sama kiire inflatsiooni näeme veel Hollandis ja Horvaatias. Ehk me oleme hinnatõusu mõttes Euroopa Liidus esirinnas,“ räägib ta.

„Kiiremini on kasvavad mitmesuguste teenuste hinnad. See on ka arusaadav, sest teenuste hinnatõusu veab eelkõige palgakasv. Teenuste pakkumine on valdkond, kus tööjõukulude osakaal on reeglina suurem. Kui palgad kasvavad, on vaja küsida ka teenuse eest kõrgemat hinda,“ nendib ta.

Juuli tarbijahinnaindeks teeb Eametsa murelikuks. „Kui vaatame eelmist aastat, siis juulis hinnad pigem natuke langesid. Loodame, et sügisel hinnatõus natuke taltub, samas on tegemist ajutise leevenemisega, sest järgmise aasta käibemaksu ja aktsiiside tõusud veavad hinnatõusu edasi,“ hindab ta. Kui tööturu olukord ei halvene, siis tähendab hinnatõus ka jätkuvat survet palkadele ehk sisuliselt palgakasvu, mis omakorda lükkab tagant teenuste sektori hindu. „Nii et tuleb olla valmis pikemaajaliseks hinnaralliks,“ hoiatab Eamets.

Sügisel hinnatõus kiireneb

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik hindab, et hinnad tõusid juulis oodatust enam.

„Toiduainete hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes odavnesid. Tarbija on hinnatundlik ja tiheda konkurentsi tõttu püütakse just esmatarbekaupade hinnad hoida võimalikult madalad,“ sõnab ta.

Ta ennustab, et sügisel hinnatõus mõnevõrra kiireneb. „Kütteperioodi algul kallineb energia. Oktoobris kerkib elektri võrgutasu. Selle aasta kokkuvõttes peaks hinnatõus Swedbanki hinnangul ulatuma 3,7 protsendini.“

„Uut maksupaketti hinnates tundub, et järgmise aasta inflatsioon tuleb tänavusest kõrgem. Ostujõu taastumine lükkub seetõttu aasta võrra edasi. Järgmisel aastal keskmise palga saaja ostujõud väheneb. 2021. aasta alguse ostujõu tasemeni jõuame alles 2026. aastal,“ lisab Elmik.