Liitu Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammiga ja räägi kaasa kestlikus arengus

Kliimamuutusi kogeme me kõik, teeme ka vastavaid kohandusi oma elus. Kuuleme palju ÜRO säästva arengu eesmärkidest ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest. Enamasti tegutseme siiski veel olukordadele reageerides, mitte kliimateadlikult ega proaktiivselt. Paraku on Eesti elanike huvi keskkonnateemade vastu vähenenud.

Kestlikud lähenemised tungivad inimeste ja organisatsioonide igapäevaellu. Seejuures on sisuline pool veel paljudele arusaamatu – miks ja mida teha, et olukord hakkaks paremuse poole liikuma. Kliimateadlikul inimesel ja kestlikkuse printsiipe järgival organisatsioonil on eelis. Organisatsioonides on jätkusuutlikust strateegiast saamas ettevõtte äristrateegia põhiosa. Suured ettevõtted peavad alates 2024. aastast tegema kestlikkusaruandlust. See puudutab eri tasandi juhtimist ja kõiki töötajaid.

Kestlikkusega käib kaasas kirju sõnade pusle: rohepööre, jätkusuutlik, keskkonnasäästlik, vastutustundlik, tasaareng jne. Teatud mõttes on tegemist teisenemisega oma eri otsustes. See pakett vajab aega, oskusi ja teadmisi lahtimõtestamiseks oma käitumises ja tegevustes, sisulist mõistmist ning eesmärgistatud tegevusi. Oluliseks eeliseks on teaduspõhine lähenemine.

Sellest sügisest stardib Tallinna Ülikoolis rohepöörde juhtimise mikrokraadiprogrammi (16 EAP) kolmas lend. Kahel esimesel lennul on mikrokraadiprogrammi läbinud 60 juhti ja eksperti nii era- kui ka avalikust sektorist. Programmi eesmärk on, et õppijad omandaksid akadeemilised teadmised ja oskused ning praktilised tööriistad, mis tagaksid sujuva kestliku arengu mitmel tasandil. Seda nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil, samal ajal ümbritsevat konteksti, sh kliimaeesmärke, mõistes.

Programm on terviklik kuue omavahel lõimuva ainekursusega: „Keskkond, ühiskond ja innovatsioon“, „Keskkonnajuhtimissüsteem ja -mõjude hindamine“, „Jätkusuutliku strateegia loomine ja juhtimine“, „Keskkonnakäitumine ja -kommunikatsioon“, „Jätkusuutlik toote- ja teenusearendus“ ja „Muutuste psühholoogia“. Õppija omandab teadmised keskkonnamuutuste põhjustest ja olemusest, jätkusuutlikkuse põhimõtetest, kliima- ja innovatsioonieesmärkidest ning seotud poliitikatest. Programmi läbimisel seostab õppija EL-i jätkusuutlikkuse regulatsioone strateegilise juhtimisega, mõistab kompleksseid keskkonna, majanduse ja sotsiaalseid süsteeme hõlmavaid väljakutseid ning saab teada, kuidas neid vastutustundlikus organisatsioonis lahendada. Programmi läbimisel õppija teab, mis on keskkonnajuhtimise roll organisatsiooni juhtimissüsteemis. Ta teab ja oskab rakendab kestliku toote või teenuse väljatöötamise põhimõtteid, kasutades disainmõtlemise meetodeid. Indiviidina saab õppija olema teadlik muutuste psühholoogia juurprobleemidest ja oskab rakendada vastavaid võtteid nii enda kui ka meeskondlike pingutuste elluviimiseks kestliku arengu toetamisel. Õppijast saab keskkonnateadlik käituja, kuna ta on omandanud keskkonnakommunikatsiooni põhitõed.

Programmi on kaasatud kaheksa õppejõudu Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast, samuti jätkusuutliku arenguga tegelevaid eksperte ettevõtetest ning riigisektorist.

Programm viiakse läbi täiendusõppena. Tegemist on paindliku õppega kahe semestri jooksul, kus kontaktõppe loengud ja seminarid on nii lähiõppena kui ka virtuaalselt, lisaks tuleb teha iseseisvaid ja meeskondlikke ülesandeid. Soovitav on õppe käigus kestliku arengu kontekstis lahendada oma või loodava organisatsiooni erinevaid sõlmküsimusi.

Õppijal on alati olnud võimalus anda tagasisidet, mida on kasutatud programmi edasiarendamiseks. Seega saab öelda, et algav programm on sündinud õppijate ja õppejõudude koostöös. Programmi õppejõud on kursis kõikide ainesisudega, õppe eel ja vältel konsulteeritakse omavahel. Valdkond ise on pidevas muutuses, mis seab mikrokraadiprogrammi ajakohasusele suured nõuded.

Õppijad on tagasisides pidanud väärtuslikuks, et programm on terviklik. Üks õppija kirjeldas oma eesmärgi täitumist: „Tahtsin rohepöördest aru saada ja nüüd orienteerun selles, seega sai eesmärk täidetud.“ Teine õppija avaldas mõtet: „Oluline, mis kõlama jäi, et see on mitmetahuline igapäevaselt arenev uus viis, kuidas inimtegevust juhtida ja hinnata, ning seetõttu ei ole siin täna veel lõplikke vastuseid, vaid on suund, mida valida.“ Kolmas õppija kirjeldas õpet ja endaga toimunud muutust: „Mõtestasin läbi enda hobitegevuse keskkonnajälje ja tegin vastavad muudatused. Loengud olid kõik väga informatiivsed ja silmiavavad. Jätkusuutliku strateegia aine pani mõtlema, kui oluline on juhi roll muutuste (sh rohepöörde) läbiviimisel ja kui palju võib valesti minna.“ Neljas õppija andis tagasisidet: „Jätkusuutliku strateegia loomine oli väga kasulik loeng ja sai palju tööriistu, kuidas oma asutuses seda teha. Samuti oli kommunikatsiooniloeng väga silmiavardav ja kasulik. Loengud olid äärmiselt mõtlemapanevad ja korralik äratuskell, mille võiks iga inimene saada. Peamine mõte – mida mina teen teisiti?“.

Viies õppija tõdes: „Grupitööd eri kursuste lõputöödena toimisid hästi, tekitasid diskussioone ja kinnitasid õpitut praktiliste ülesannete abil.“

Õppijate poolt tunnustatud professor Jaanus Terasmaa on kahel aastal viinud läbi küsitluse õppijate keskkonnateadlikkusest. Aluseks on „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“ metoodika. Üldiselt iseloomustab kahe esimese lennu õppijaid suurem keskkonnateadlikkus võrreldes Eesti keskmise tulemusega, näiteks eriti järgmistes näitajates: ostab öko-, mahe- või ausa kaubanduse märgisega toidukaupu, ökomärgisega rõivaid, puhastusvahendeid jne, on teadlikult vähendanud oma tarbitavate kaupade ja teenuste hulka, väldib ülepakendatud toodete ostmist, samuti juhtinud teiste tähelepanu keskkonnahoiu vajalikkusele. Õppija on selgelt panustamas rohkem jäätmete sorteerimisele ning toodete ja teenuste pikemale elueale.

Tule õpi ja räägi kaasa kestlikus arengus. Omandad uusi teadmisi ja leiad kaasamõtlejaid, saad läbi mängida praktilisi lahendusi, mida seejärel töös kasutada.

Loe rohkem rohepöörde mikrokraadiprogrammist