„Keskkonnaamet isegi ei püüa hüvitist määrata!“ Linnamäe paisul loast ilma jäänud ettevõtja vaidlustas otsuse kohtus

Linnamäe hüdroelektrijaama käitav Wooluvabrik ei nõustunud keskkonnaameti seisukohtadega, kes keeldus hiljuti ettevõttele paisutusloa andmisest, mistõttu taotles ettevõte kohtult esmast õiguskaitset, mille Tallinna halduskohus ka eile andis.

Keskkonnaamet andis 27. juulil teada, et keeldub Linnamäe paisul tegutsevale Wooluvabrikule elektri tootmiseks paisutusloa väljastamise, kuna paisutusloa andmine ilma piisavate hüvitusmeetmeteta läheks vastuollu Natura 2000 väärtuste kaitse nõuetega. Ettevõte on aga selle otsuse kohtus vaidlustanud ning sai 8. augustil Tallinna halduskohtult ka esmase õiguskaitse.

Linnamäe hüdroelektrijaama töös hoidva Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik ei saa aru, miks keskkonnaamet sellise otsuse langetas, kui 2022. aastal võttis valitsus vastu otsuse, et pais, paisjärv ja elektritootmine peavad alles jääma, kuna kõnealune piirkond ja hoonestus, mis on aastast 1924, väärivad kultuurimälestisena säilitamist ja elektritootmisest tulenev avalik huvi kaalub üles piirkonnas kehtivad Natura 2000 kaitseala nõuded.

„Valitsus on tunnistanud Linnamäe paisu suure avaliku huviga objektiks ja andnud nõusoleku paisutusega jätkata tingimusel, et keskkonnale tekkiv kahju hüvitatakse mujal,“ ütles ettevõtja. „Keskkonnaamet väidab, et on valitsuse juhist järgides põhjalikult otsinud võimalust samasuguse väärtusega kärestikujõgede kaitseks mujal Eestis ning jõudnud järeldusele, et Linnamäe pais põhjustab keskkonnale kahju, mida pole võimalik mujal korvata – viimasega me kindlasti ei nõustu,“ lisas ta.

„Keskkonnaametile ei antud valikuvabadust otsustada, kas hüvitusmeetme rakendamine on võimalik, vaid tehti ülesandeks otsustada ja määrata hüvitusmeetmed,“ selgitas Kivistik õiguskaitse taotlemise tagamaid. „Keskkonnaamet ei ole isegi püüdnud hüvitusmeetmeid määrata, vaid on keskendunud üksnes näitamisele, et hüvitusmeetmeid ei ole. Me leiame, et keskkonnaamet rikub enda põhimäärust, kui keeldub vabariigi valitsuse korralduse täitmisest ehk tegevusloa andmisest Wooluvabrikule ning hüvitusmeetmete rakendamisest,“ leidis ta.

Kivistik märkis, et arvestades praegust energiaturu seisu, energiajulgeolekut ja taastuvenergia eesmärke on Linnamäe hüdroelektrijaama olemasolu väga tähtis. „Samuti on Jõelähtme vald esitanud keskkonnaametile oma arvamuse, kuna Linnamäe hüdroelektrijaam annab elektrit hinnanguliselt 2500 majapidamisele, mis on pool Jõelähtme valla majapidamistest,“ sõnas ta.

Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2500 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat. Hüdroelektrijaam ehitati Linnamäele 1924. aastal. Punaarmee õhkis jaama 1941, kuid paisjärv säilis. Hüdroelektrijaama taastas 2002. aastal Eesti Energia eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet.

Muinsuskaitseamet: Linnamäe paisjärve paisutamise lõpetamine ja tühjaks laskmine ohustab mälestiste säilimist

Muinsuskaitseameti hinnangul muudab Linnamäe paisjärve tühjakslaskmine oluliselt raskemaks kaitse all oleva rajatise senisel kujul säilitamise. Seetõttu ei ole Muinsuskaitseamet nõus Keskkonnaameti otsusega mitte väljastada Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeluba.

„Oleme seisukohal, et otsus veeloast keeldumiseks on perspektiivitu, ja see paneb omaniku keerulisse olukorda, sest muinsuskaitseamet ei saa anda järgnevates menetlustes luba tegevusteks, mis ei taga kultuuripärandi säilimist ning mis on vastuolus vabariigi valitsuse korraldusega,“ ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.

Veeloast keeldumine tähendab, et järgmise sammuna tuleks likvideerida paisjärv, mis omakorda eeldab kõrge kultuuriväärtusega paisu ümberehitamist. Lisaks ohustaks paisjärve tühjakslaskmine selle servas paikneva tuhandete aastate vanuse rikkaliku arheoloogiapärandi säilimist ning selle tulemusel muutuks ajalooliselt välja kujunenud kultuurmaastiku ilme.

„Linnamäe hüdroelektrijaama pais on üks kolmest kaitse all olevast hüdroelektrijaama paisust Eestis, mis kõik on äärmiselt unikaalsed ega ole võrreldavad teisega. Kõige paremini säilib kasutuses olev ehitis ja paisjärve tühjakslaskmisel saaks paisust ja hüdroelektrijaamast pelk monument kunagisele Eesti kauneimaks tituleeritud tööstusrajatisele,“ märkis Staub.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal, valmis ehitati see aastatel 1922-1924. Valmimise järel pälvis Linnamäe hüdroelektrijaam kauneima tööstusobjekti tiitli. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud. Lisaks Linnamäele on hüdroelektrijaamade paisudest muinsuskaitse all Kunda ja Tudulinna pais.